Eksperdid leiavad, et vastuolulised väljaütlemised, sealhulgas siseminister Mart Helme intervjuu Iltalehtile, süvendavad ebakindlust veelgi.

"Ma ei tea, mis kärbes on siseministrit hammustanud, et ta otsustab edastada Putini jutupunkte. NATO ühtsuse hoidmine toimub alati mitmel tasandil. Poliitilisel tasandil - see tähendab alati sõnavõttudes ühtsuse väljendamist ja kui selles hakatakse deklaratsioonide tasandil kahtlema, siis ongi asi tehtud," rääkis endine valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag.

"Eesti strateegilise kommunikatsiooni vaatepunktist - kui inimesed räägivad erinevaid sõnumeid, peaminister ja president ütlevad üht, siseminister ütleb teist, siis miinimumjäreldus, mida me saame teha, on see, et Eesti valitsus ise ka täpselt ei tea, mis ta poliitika on," lisas Raag.

"Kindlasti on Eesti huvides see, et oma väljaütlemistega ebakindlust ei suurendata. Aga mis puudutab NATO usutavust meie regioonis, siis see põhineb ühest küljest sellel, et NATO on siin kohal ja see kohalolek muutub tugevamaks viimastel aastatel. Meie julgeolek sellest tulenevalt on päris hea. Teiselt poolt on väga oluline poliitiline retoorika, poliitilised sõnumid. See, mida poliitikud ütlevad oma valmisoleku kohta tegutseda kriisiolukordades. See on koht, kus ebakindlus tuleb justnimelt USA seisukohast ja kuidas USA võimalikus kriisiolukorras võiks tegutseda. Me ei saa päris kindlad olla, kas me saame USA-d liitlasena 100 protsenti usaldada," kommenteeris Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.