Analüütik: kehvad ühendused on Balti riikide jaoks tõsine julgeolekuprobleem
Balti riikide kaitsmisel Venemaa võimaliku rünnaku eest on üheks peamiseks takistuseks nende riikide vilets taristu ja puuduvad ühendused ülejäänud Euroopaga, leiab Balti kaitsekolledži lektor.
"Külma sõja ajalugu annab viite, kuidas oleks võimalik suurendada heidutust Balti riikides. Lääne-Saksamaa kaitse ja heidutus ei põhinenud mitte ainult tuumarelvadel, vaid ka USA ja teiste NATO liitlaste võimekusel tuua rünnaku korral lahingupiirkonda piiril Ida-Saksamaaga kiiresti oma üksusi," kirjutas Balti kaitsekolledži rahvusvaheliste suhete lektor Kevin Blachford väljaandes The National Interest.
Seega toetus NATO strateegia suuresti Lääne-Saksamaa kiirteedele, mille kaudu oleks saanud transportida inimesi ja tehnikat, märkis Blachford.
Paraku puudub Balti riikides kohane infrastruktuur, mille kaudu saaks abijõud kiiresti kohale tuua. Raudteed on aegunud ja liikumine Balti riikidest Poolasse ja sealt edasi Saksamaale on valulikult aeglane, tõdes kaitsekolledži lektor. Lisaks puuudub Balti riikidel ka võimekus võtta vastu suurel hulgal NATO vägesid, eriti konfliktiolukorras, kus ligipääs on Venemaa vastutegevuse ja ülekaalu tõttu õhus takistatud.
Kahtlematult tõlgendaks Venemaa USA suurte väeüksuste alalist paigutamist Balti riikidesse vaenuliku aktina ja see tooks Moskva poolt kaasa pinget tõstvaid vastusamme. Kui aga Balti riikides oleks võimekus tuua NATO abijõudusid piirkonda senisest märksa kiiremini, siis see suurendaks NATO pakutavat heidutust pikemas perspektiivis. Siis võiks allianss hoida oma üksusi Venemaast kaugemal, Sakamaal või Poolas, kuid sellega kaasneks teadmine, et neid on võimalik vajadusel kiiresti Eestisse, Lätisse ja Leedusse tuua.
Seega põhjustab Balti riikides puuduv taristu kaks julgeolekuprobleemi, tõdeb Blachford. Ühest küljest takistab see konflikti korral kiiresti abijõudude saatmist piirkonda. Teiseks aga näitab taristu kehv olukord piirkonnas Euroopa vähest huvi selle regiooni vastu ning sellega julgustab Venemaad astuma siinseid ühiskondi destabiliseerivaid samme, leiab Balti kaitsekolledži lektor.
Toimetaja: Mait Ots