Lääne Elu: kohtunik keelas taas tunnistajate ütluste avaldamise
Maakonnaleht Lääne Elu kirjutab, et Pärnu maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo keelas ehitusettevõtja Roland Tšerkassovi korruptsiooniprotsessil tunnistusi andnud inimeste ütlustest kirjutamise ajakirjanikel ja ka tunnistajatel endil.
Jaaksoo algatas ise kohtuasjast kirjutamise keelamise, tema ettepanekuga nõustusid nii advokaadid Margus Viira ja Vahur Krinal kui ka prokurör Küllike Kask.
Jaaksoo tegi otsuse kolmapäeval, mil Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas jätkus Tšerkassovi süüasja arutamine. Prokuratuur süüdistab Tšerkassovit dokumentide võltsimises ja 2000eurose altkäemaksu andmises endisele Nõva vallavanemale Deiw Rahumäele.
Tunnistajate ütluste kuulamine on jagatud kahele kohtupäevale, mistõttu pidasid nii kohtunik Piia Jaaksoo, prokurör Küllike Kask kui ka kohtu all oleva ettevõtja Roland Tšerkassovi kaitsjad Margus Viira ja Vahur Krinal põhjendatuks, et avalikkuse ette ei tohi tunnistajate jutt jõuda enne, kui kõik on tunnistajapingis ära käinud.
See keeld kehtib ühteviisi nii ajakirjandusele, tunnistajatele endile kui ka istungil viibinud külalistele. Nn Deiw Rahumäe kohtuistungeid on külastanud nii Pärnus kui ka Haapsalus Nõva osavallakogu liikmed Ilme Peedoson ja Kaidi Silver-Schöbe.
ERR-i uudisteportaal on varem kirjutanud, et mullu kehtima hakanud kriminaalmenetluse seaduse muudatus annab kohtutele õiguse kehtestada piiranguid kohtusaalis toimuva ajakirjanduses kajastamisele ning kohtud on asunud seda võimalust agaralt kasutama.
Kui enne seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.
Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.
Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada.
Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks praegune välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Ta ütles ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.
"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.
Reinsalu kinnitas, et temal eelnõu esitajana sellist eesmärki ei olnud, nagu polnud seda ka toonasel valitsusel ja arvatavasti mitte ühelgi riigikogu liikmel, kes selle seaduse poolt hääletas.
Toimetaja: Urmet Kook