"Seadus on veel väga värske, alles eelmise riigikogu koosseisu lõpu eel vastu võetud. Enne otsustamist peame analüüsima senist kohtupraktikat ja siis kujundama seisukoha, kas see seadusemuudatus on õnnestunud ja täidab oma eesmärki või mitte," ütles Aeg ERR-ile.

Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks Isamaasse kuuluv praegune välisminister Urmas Reinsalu. Isamaa liige on ka Raivo Aeg.

Reinsalu ütles esmaspäeval ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.

"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.

Kui enne möödunud aastal kehtima hakanud seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.  

Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.

Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada.