"Meie teadussüsteem on olemuselt võistluslik ja mõnikord võib minna nii, et jäädakse rahast ilma. See põhjustab üheltpoolt muret teadlastele, aga see on ka üks allikas, miks meie teadus on maailmas konkurentsivõimeline. Ehk asjal on omad plussid ja miinused," rääkis Reimand.

Reimand lisas, et aastaid olid uurimistoetused Eesti teaduse peamine rahastamisallikas, kuid nüüd on sama suur allikas teadusastutuste baasfinantseerimine.

"Võib arutada, milline on sobiv proportsioon. Kui meil on baasfinnatseerimine ja uurimistoetused enamvähem võrdsed, siis paljudes riikides on baasfinantseerimine suurem. Eestis on samas ka sihtotstarbelisi toetusi ehk mõnda teemat saab rahastada ka spetsiaalselt. See võib olla võti, kui tahame mingit valdkonda teistest valdkondadest välja tõsta."

Uurimistoetuste puhul hinnatakse Reimandi sõnul kolme asja: taotluse taset, taotlejate taset ja uurimisteema olulisust Eestile. Asekantsleri sõnul hindavad kahte esimest rahvusvahelised eksperdid, olulisust Eestile aga meie oma eksperdid. Ta nõustus arvamusega, et hinnangud võivad olla subjektiivsed.

"See on arvatavasti õige, et hinnangud on subjektiivsed. See ei ole sentimeetriga mõõtmine, see on ikkagi subjektiivne hinnang."

Reimandi sõnul on konkurents Eesti teaduses tihe ning humanitaarvaldkonnas sai rahastuse vaid 15 protsenti esitatud taotlustest.

"Aga meil on pronbleem, et rahasummad on väikesed kogu teaduse ulatuses. Pole põhjust öelda, et vaid humanitaarteadused on kehvemas seisus. Rahvusvahelises võrdluses on nad keskmises seisus," tõrjus ta viimastel nädalatel tehtud kriitikat, et teaduse rahastamisel lükatakse humanitaar- ja sotsiaalteadused teistest valdkondadest tahapoole.

"Rahastamisotsuse langetas TAN (teadus- ja arendusnõukogu - toim), kes annab suuniseid haridus- ja teadusministeeriumile. Need on meile täitmiseks. Selle otsuse sisu on, et peame rahastama teadust, millest on loota suuremat mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale. Tehnika- ja põllumajandusteaduste lisaraha on majandusliku mõjuga seotud. Terviseteaduste väljatoomine on aga seotud ühiskondliku mõjuga." 

Reimandi sõnul tegi TAN otsuse ühe rahastamisvooru proportsioonide osas ning järgmiste osas käivad diskussioonid. Samas tõi Reimand välja, et viimases uurimistoetuste voorus jagati humanitaar- ja sotsiaalteadustele samapalju raha, kui eelmisel perioodil, lihtsalt mõned TAN-i jaoks olulised valdkonnad said raha veidi juurde.

Mis puudutab kriitikat Eesti kirjandusmuuseumi rahast ilma jäämise osas, heitis Reimand ette selleteemalise diskussiooni ühekülgsust. 

"Paraku on see nii, et diskussioon läks sellesse suunda, miks neid ei rahastatud. Aga miks ei olnud need taotlused konkurentsivõimelised? See ei ole ainult etteheiteks TAN-ile, vaid on ka küsimuse koht, mida kirjandusmuuseum on valesti teinud," sõnas Reimand.

Reimandi sõnul taandub kõik lõppkokkuvõttes piiratud ressurssidele. Ehk kui eelmisel aastal oli teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,73 protsenti, siis käesoleval aastal 0,75 protsenti. "See on alla nende ootuste, mis teadlastel on," sõnas asekantsler Reimand.