Näiteks Narvas keeldub kohalik omavalitsus juba pikemat aega lubjakivi kaevandamise ja isegi uuringute lubasid kooskõlastamast.

Narva lubjakivimaardlat kasutati aktiivselt Nõukogude ajal. Osa maardlast on tühjaks kaevatud, kuid arvestatav osa on kasutuseta. Kohalik omavalitsus on kaevelubade väljastamise vastu ja pole nõus isegi uuringute alustamisega. Lisaks tolmule ja mürale kardetakse lõhkamistöid, mis võivad kõrvalasuvast tööstuspargist ettevõtted minema peletada.

"Meil oli lihtne valik tegelikult, et kas me lubame ja sellel juhul ettevõtjad lahkuvad meilt või me keeldume sellest ja siis ettevõtted jäävad ja alustavad uute tehaste rajamist," ütles Narva linnapea Aleksei Jevgrafov.

Narva maardlas uuringu- ja kaevelube taotlev OÜ Narva Karjäär püüab tõestada spetsialistide hinnangule toetudes, et märkimisväärset mõju lubjakivi kaevandamine ei tekita.

"Kõige halvem on see, et ei taheta ka nagu diskussiooni avada ja ära kuulata. Eks seni kuni ei ole nagu karjuvat vajadust riigil või linnal toorme järgi seda kohapeal, seni ei tunnetata ka seda probleemi võib-olla," ütles ettevõtte juhatuse liige Tarmo Pedjasaar. 

Karjuv vajadus ehituskivi või killustiku järele võib tekkida Tarmo Pedjasaare arvates ootamatult, kuid maardla kasutuselevõtuks võib kuluda heal juhul kuni 5 aastat.

"Ma loodan, et riigil on täna teadvustunud see plaan, et näeks seda pilti siis nii öelda suuremalt üle terve Eesti ja pööraks sellele jõulisemalt tähelepanu, et ei tekiks olukordi, kus kas siis kohaliku võimu vastuseisu või millegi muu tõttu jäävadki need maavarad kätte saamata, mis võib omakorda ohustada nende objektide ehitamist," rääkis Pedjasaar.

Narva linnavalitsuse arvates peab riik maavarade kaevandamise küsimuses kuulama eeskätt omavalitsusi.

Nii keskkonnaministeerium kui majandus ja kommunikatsiooniministeerium möönavad, et kavandamislubade menetlemise protsess on valitsuse tasandil liiga keerukas ja aeglane.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et ministeeriumid jagavad seda muret. "Protseduur ehk on natuke liiga keeruline ja selle lihtsustamiseks on ka esimesed sammud astutud, täpsustatakse vastutusvaldkondade jagunemist keskkonnaministeeriumi ja majandusministeeriumi vahel ja tehakse ka täiendusi maapõueseadusesse."

Valitsusse jõuavad need loataotlused, mida kohalik omavalitsus pole kooskõlastanud.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles, et kui arendaja soovib, võib ta esitada taotluse, et valitsus hindaks, kas riigi huvi ületab kohaliku omavalitsuse mittekooskõlastamist. "Seda protsessi püüame kiirendada, et tulevikus teeks seda majandusministeerium ja sellega väheneb päris mitu ministeeriumite vahelist bürokraatlikku sammu."

Tulevikus kavatsetakse kõik olulised maardlad maakonnaplaneeringutes arvele võtta.