Peasekretär Mihhail Korb Tartus võimu kaotamisest: see oli ebaõnnestumine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mihhail Korb
Mihhail Korb Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tartus sisetülidesse sukeldunud Keskerakond kukkus opositsiooni, kui linna võimupartei, Reformierakond, teatas nendega koostöö lõpetamisest. Kas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb teab, miks nii juhtus? Teab küll. Aga kas ta tahab sellest rääkida?

20. jaanuar 2020 on Keskerakonnale must päev – kaotasite võimu Eesti teises linnas, Tartus.

Poliitika on protsess. Täna räägime, et kaotasime võimu Tartus, kuid hiljuti sai Keskerakonna liige Rakvere linnapeaks. 

Aga muidugi ei ole see [20. jaanuar] päev, millest rõõmu tunda. Erakonna ülesanne on jätkata tööd, kuid loomulikult on opositsioonis oma valijate eest seista keerulisem.

Kes on süüdi, et Keskerakond langes Tartus opositsiooni?

Alati on keegi süüdi... Aga arvan, et siin ei saa süüd panna ühele konkreetsele inimesele.

Kui süüdlast otsida, võib ka [Keskerakonna] peasekretär [Mihhail Korb] ennast süüdistada, et olukord nii kaugele jõudis. Mina süüdistaksin iseennast ja pean mõtlema, miks nii läks.

Üldiselt ei ole süüdlase otsimine kõige õigem tee selles olukorras. Kõige õigem tee on juhtunut analüüsida ja vältida tulevikus samasuguse olukorra tekkimist.

Miks ei suutnud Keskerakonna peakontor Tartu tüli lahendada?

Tahaks ikka, et piirkondlikud organisatsioonid ise otsustavad oma asjade üle ja ise klaarivad neid.

See on demokraatlik protsess, mis [Tartu] piirkonnas toimus, sellesse sekkumine ei oleks päris õige ja sada protsenti korrektne. Piirkond ise otsustas, ise mõtles, ise tegi ja ise saab nüüd tulemuse.

Aga Tartus käisid ju lepitusmissioonil Keskerakonna esimees Jüri Ratas, aseesimees Mailis Reps, teie ise.

Kui kõik osapooled oleks järginud neid kokkuleppeid, milles me laua taga kokku leppisime, siis ei oleks olukord nii kaugele läinud.

Mida piirkonna uus esimees Jaan Toots oleks pidanud järgima?

Jaan Toots tegutses tulenevalt [Keskerakonna] piirkonna otsustest ja tegi, mida piirkond temalt tahtis.

Keskvalitsuses on Keskerakond seni suutnud klaarida kõik pinged EKRE ja Isamaaga ning – ei saa aru – miks ei õnnestunud teil see sidususe-poliitika Tartus?

Inimeste isiklike ambitsioonide pärast.

Kas võti oli Tartu abilinnapea Monica Ranna vabatahtlikus tagasiastumises?

Raske öelda, mis olnuks võti.

Oli nagu oli, uhkustada ei ole meil millegi üle, järeldused tuleb teha ja edasi töötada.

Võibolla teie Tallinnast ei mõistnud, et Tartu on erilise vaimuga linn?

Kahtlemata on Tartu erilise vaimuga linn. Sellepärast olidki meie Tartu inimestele antud vabad käed. Keegi neid ei reguleerinud siit [Tallinnast]. 

Kas teie arvates peaks Keskerakonna Tartu piirkondlik juhatus tagasi astuma, sest nad ebaõnnestusid?

Selle juhtumi puhul on raske hinnangut anda, kas õnnestusid või ebaõnnestusid...

See oli ju selge ebaõnnestumine.

Konkreetses situatsioonis on see selge ebaõnnestumine, jah. Kui sa ei saa võimu teostada, siis ei saa ka oma poliitikat teostada.

Kogu piirkonna juhatus on tegutsenud ühtselt, see on nende ühise tegevuse tulemus. Tagasiastumine... Hinnangu peavad andma inimesed, kes tulevad [Keskerakonna Tartu piirkonna] aastakoosolekule. Demokraatia.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas nimetas Tartus opositsiooni kukkumist õppetunniks, millest tuleb targemana edasi liikuda. Mis õppetund see teile on?

Et poliitika on kompromisside kunst ja esmajoones tulebki otsida kompromissi, mitte näha lahendust jäigas positsioonis.

Kes Tartus kompromissi ei otsinud?

Arvan, et kompromissi otsiti, kuid seda ei leitud ja lõpuks kaotasid kõik.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: