Kranich, kes 30 aastat tagasi oli Reformierakonna eelkäija Eesti liberaal-demokraatliku partei asutajate seas, ütles, et praeguses poliitikas on viisakust vähemaks jäänud. Tol ajal oldi küll poliitiliselt mõne võrra agressiivsemad ja kindlasti ka sinisilmsemad, aga sellist üksteise vaenamist nagu praegu tol ajal ei olnud," ütles Kranich.

Saatejuht küsis, kas liberaalsus on saanud tänapäeva poliitikas sõimusõnaks. "Kelle jaoks on, kelle jaoks mitte," vastas Kranich.

"Mina vaatan liberaalsust ennekõike üksikisiku vabaduste ja majandusvabaduste nurga alt. Näiteks Ameerikas või Inglismaal on sõna liberalism kaotanud suure osa oma tähendusest. Inglismaa Liberaal-demokraatlik partei on sisuliselt vasakpoolne partei. Igas riigis defineeritakse liberalismi erinevalt. Ja kahjuks üritatakse täna ka liberalismile Eestis külge kleepida sellist ebameeldivat silti," lausus Kranich.

"Minu jaoks on liberalism väga mõistlik, väga ratsionaalne maailmavaade, mis inimeste isiklikke ja majandusvabadusi tagab," lisas ta.

Kranich kandideeris 1992. aastal riigikogu valimistel Isamaaliidu ridades. Kranich küll täpsustas, et tegemist oli valimisliidus kandideerimisega, kandideeris viis erakonda, millest liberaalid jäid eraldi ning arenesid hiljem Reformierakonnaks. Praegune erakond Isamaa on Kranichi sõnul aga kaotanud oma näo. "Ma peaks pühakirja tsiteerima: ja tema tuli oma vendade hulka, aga nemad ei tundnud teda enam ära," kõneles Kranich.

Kranich: Isamaa pensionireform on kuritegu

Toomas Sildam lausus, et Isamaa algatatud teise pensionisamba vabatahtlikuks pööramine on ju väga liberaalne. "Ei, see on kuritegu," vastas sellele Kranich.
"See on sellise süsteemi, mis on loodud inimestele suurema kindlustunde loomiseks vanaduspõlves, lammutamine. Ja seda tehakse erakordselt küünilisel ja rumalal moel," lisas ta.

"Inimesed ei võida, riik ei võida. Rumalus kuubis," ütles Kranich.

Kranich rõhutas, et teise samba reform tehti ära eelmise riigikogu koosseisu ajal, kui laiendati fondide õigusi investeerimiseks ja seati neile täiendavaid piiranguid. Ja ennäe imet, teise samba fondide tootlus paranes," sõnas Kranich.
"Täna muudetakse tegelikult süsteemi, kus viimaste muudatuste mõju tegelikult ei analüüsita," märkis Kranich.

"Kui muudetakse teine sammas vabatahlikuks, siis raha võtavad välja need, kellel on raha kõige rohkem vaja, eelkõige need, kellel on väiksem sissetulek. Kui nad oma raha välja võtavad, siis riik neile enam seda nelja protsenti nende tasust juurde ei maksa. Need, kellel on raha piisavalt, jätavad raha sinnasamma teise sambasse ja riik maksab neile neli protsenti juurde. Järelikult jõukamatele inimestele maksab riik peale, vaesematele inimestele, kellel on raha täna kohe vaja, seda nelja protsenti enam ei maksta. Ja need vaesemad inimesed tõenäoliselt tarbivad selle raha üsna kiiresti ära. Surve esimesele sambale kasvab meeletult, suurendatakse varanduslikku lõhet inimeste vahel. Kus siin terve mõistus on," avaldas Kranich oma imestust.

Sildam küsis Kranichilt, miks 20 aastaga on Reformierakond muutunud paljudele stagnatsiooni ja peenhäälestuse sünonüümiks.

"Ma ei jaga seda seisukohta täielikult. Kui sa oled pikalt võimul, siis kõikide sinu potentsiaalsete partnerite ja ka vastaste hulgas kadedus võimendus niivõrd, et lõpuks sul ei ole võimalik sellega enam võidelda," lausus Kranich.

"Nii eelmine kui ka praegune valitsus on moodustatud ainult ühe loosungi all - igal juhul ilma Reformierakonnata," sõnas Kranich.

Kranich ütles, et tänasest Reformierakonna fraktsioonist saaks kokku panna silmagi pilgutamata vähemalt kaks valitsust, mis oleksid paremad kui praegune istuv valitsus.

Kranich tunnistas, et Reformierakond välistas koostöö EKRE-ga seetõttu, et tolleaegne EKRE käitus viisil, mis koostööd võimalikuks ei tee.

"Ma pean tunnistama, et EKRE on muutunud natukene leebemaks, aga inetusi on seal siiski kahjuks liiga palju. Ma arvan, et EKRE välistamine tolles hetkes oli õigustatud," ütles Kranich.

Küsimusele, kas Reformierakond ja EKRE võiksid moodustada uue valitsuse, vastas Kranich, et see on teoreetiline kombinatsioon, mis matemaatiliselt on võimalik, aga praegu ei näe ta selle realiseerumist.