Muu hulgas arutlesid saatekülalised selle üle, kas Eesti peaks vastu võtma Hiina investeeringuid meie suurtesse taristuprojektidesse. Näiteks on olnud juttu Hiina raha kaasamisest võimalikku Tallinna-Helsingi tunneli ehitamisse.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Anti Poolamets ütles, et Hiina investeeringud ei ole tagamõtteta ja toovad kaasa suure sõltuvuse. "See väljendub selles, et Hiina äri pole sugugi parteist eraldatud ja on poliitilise taustaga, eriti väga suurte investeeringute puhul. Me saame siia ühe poliitilise tunneli ja poliitilise raha paraku. /.../ Me peaksime ise leidma selle raha, kui tõesti tahame seda teha. Ma pigem väldiksin hiiglaslikke taristuprojekte, millel on kummaline, salapärane poliitiline hinnalipik juures," kommenteeris ta.

Välisministeeriumi küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar tuletas meelde, et Eesti üksi ei saa otsustada suurte taristuprojektide tegemist, vaid nõu tuleb pidada ka Euroopa Komisjoniga. Tallinna-Helsingi tunnelis Euroopa Komisjon tasuvust ei näe.

"Meil on vaja ka majanduslik argument läbi mõelda, kuivõrd sellised asjad on tasuvad meie endi jaoks, sest ühel hetkel peab ka Eesti riik ja Euroopa Komisjon sinna midagi sisse panema. Seda tuleks kuidagi majandusliku nurga alt vaadata. Me ei saa kindlasti hakata otsustama majanduslike asjade üle lihtsalt sellepärast, et näidata teatud head tahet poliitilistes projektides osaleda," rääkis ta.

Hiina eksperdi Liisi Karindi sõnul ei anna ka Hiina raha igasugustele projektidele. "Päris nii ka pole, et Hiina ükskõik, millise hinna eest, on nõus ostma kuskile mingisugust projekti," sõnas ta.

Tartu ülikooli Aasia poliitika nooremteadur Urmas Hõbepappel selgitas, et Hiina teeb investeeringuid mujale maailmas selleks, et oma majandust kasvatada. "Hiinal on siseriiklikud huvid leida välispartnerid, kes neilt ostaksid suuri taristuprojekte," lisas ta.

EAS-i Aasia infokeskuse juht Kai Kreos ütles aga, et Eestis käib küll palju Hiina delegatsioone, kuid ettevõtjaid, kellel oleks konkreetne huvi siin investeerida, on väga vähe.

Kreose sõnul ei saa Eesti Hiinat ignoreerida, sest tegemist on ühe maailma suurema majandusega.

"Meil peab olema kindel strateegia, mida Hiinaga teeme. Ettevõtjad peaks vaatama rohkem Hiina poole, sest praegu on Hiina osakaal Eesti ekspordis väga väike. See piir, kus me peaksime hakkama nägema mingeid ohtusid, on alles kümnete aastate kaugusel," rääkis ta.