Marju Himma viitas reedel Postimehes ilmunud Postimees Grupi omaniku Margus Linnamäega tehtud artiklile, mille sõnum kirjeldas Postimehe kui ajakirjandusväljaande põhisõnumit, mis lähtub Lääne kultuuriruumi baasväärtustest ning et eesmärk on pakkuda aruteluplatsi üleilmsetele ja konfliktsetele teemadele. Muuhulgas kutsus Linnamäe üles ajakirjanikke oma maailmavaatelisi ja poliitilisi seisukohti avalikult välja ütlema. Samuti lisas ta, et ajakirjanikud teenuvad alati kellegi huve, sealjuures võib-olla oma väljaande huve. Veel ütles ta, et ajakirjanduse eesmärk on mõtestada ja pakkuda aruteluplatsi.

"Minul jäi sellest tekstist veidi segaseks, et keda siis ajakirjandus teenib. Ajakirjanduse eesmärk oli seal sõnastatud veidi teistmoodi kui tavapäraselt ajakirjandust kui professionaalset ala defineerides kasutatakse, ehk ajakirjanduse ainus eesmärk on teenida avalikkust, mitte oma tööandjat, mitte meediaorganisatsiooni või poliitilist organisatsiooni või mingit ühiskonnagruppi," kommenteeris Himma.

"Selles mõttes läks see kirjatükk vastuollu kõikide professionaalse ajakirjanduse põhimõtetega," lisas ta.

"Aga teistpidi oli hea, et Margus Linnamäe selle kommentaari andis, sest just kõikide eelnevate, mitme kuu jooksul kruvinud sündmuste valguses tehti talle ka mitmel korral ettepanek, et ta võiks tulla omanikuna välja seisukohtadega, mille eest Postimees seisab," rääkis Himma.

Himma tõstatas küsimuse, et kui ajakirjanikud tulevad välja oma poliitiliste või maailmavaateliste seisukohtadega, siis kas see teeb ajakirjandust neutraalsemaks ja tasakaalustatumaks või teeb see ajakirjandus läbipaistvamaks.

Himma viitas, et selliste arutelude puhul tuuakse sageli välja, et ka näiteks Saksamaal, USA-s ja Suurbritannias on meediaväljaanded end positsioneerinud, kas maailmavaateliselt või poliitiliselt. Himma sõnul märgitakse, et see on täiesti sobiv, et ajakirjanikud teatava häälestatusega töötavad.

Himma rõhutas, et need näited ei ole Eestiga võrreldavad, et Eesti meediaruum on väga väike.

"Eesti puhul ei ole see väga arukas kuivõrd kui ajakirjandus teenib avalikkust, siis ta peab teenima kõiki avalikkuse gruppe, mitte ainult teatud maailmavaate omi. Vähemalt nii oleme me lähtunud ajakirjanduse õppes Tartu ülikoolis, kuigi see vabadus on ajakirjanikel alati olnud, et valida ja öelda, et mina pooldan seda või teist arusaama maailmast, on see poliitiline või kultuuriline," sõnas Himma.

Himma selgitas, et kui meediaväljaanne võtab selge positsiooni, et meie eelistame näha ja tõlgendada maailma teatud positsioonilt, on see siis õhtumaade või Lääne kultuuriruumi traditsioonilistest väärtustest lähtuvalt, siis see tähendab seda, et kogu info tõlgendus antakse sellest lähtepunktist ja jäetakse kõrvale mingisugused teised hääled.

"See tähendab ka seda, et ennekõike teenib see neid ühiskonnagruppe, kes eelistavad samasuguseid väärtusi," sõnas Himma.

Seetõttu on Himma sõnul enamik Eesti meediaväljaandeid positsioneerinud end nii-öelda keskele. "Et ei ole poliitilisel ühe või teise pooldaja, lähtutakse põhimõttest, et ajakirjandus on tasakaalustatud, lähtutakse põhimõttest, et ajakirjanduses ei ole näiteks autori positsioon nähtav. See on kogu Lääne ajakirjanduskultuuri alus," lausus ta.

"See on üks asi, mille Margus Linnamäe toob selgelt välja, et tema tahab, et ajakirjaniku positsioon oleks selgelt nähtav. Mina ütlen seda, et sellise asja välja toomine ei ole Lääne ajakirjanduskultuurile omane," lisas Himma.

Himma rõhutas, et ajakirjandus peab kõnetama kõiki ühiskonna gruppe. Himma ütles veel, et kui aga positsioneerida end ühe konkreetse poliitilise väärtusruumi järgi, siis see muudab sisuliselt kolmandiku Eesti meediaturust.

Andrus Karnau rõhutas, et Margus Linnamäe deklaratsioon, et Postimeest tehakse õhtumaadele omaste moraalsete baashoiakute järgi, ei tähenda mitte midagi, sest see tähendab kõike. "See ühtaegu tähendab seda, et abordid on keelatud ja abielu lahutada ei tohi, välja arvatud väga erandlikus korras ja samal ajal tähendab see ka seda, et samasooliste inimeste abielu võib vabalt laulatada ja ka seda, et kõik sisserändajad on teretulnud, sest õhtumaale omane baashoiak on teatavasti halastus," lausus Karnau.

Mida see moraalne baashoiak Linnamäe sõnastuses tähendab, seda me Karnau sõnul ei tea.

"Kui me lähtume maailmavaate küsimusest ja vaatame neid intervjuusid, mida on andnud Mart Raudsaar (Postimehe uus peatoimetaja - toim.), siis ta ERR-ile ütles tähelepanuväärse lause, et "ma olen normaalne Eesti inimene"," vahendas Karnau.

Ka see lause ei tähenda Karnau sõnul mitte midagi, vähemalt kaks kuni kolm aastat tagasi ei olnud sellel tähendust. "Aga praeguses olukorras on see "normaalne Eesti inimene" selgelt ideoloogiliselt laetud, sest "olles normaalne" deklareeritakse end inimesena, kes on ebanormaalsete inimeste vastand. Kui see nii on, siis on see kahtlemata nukker väljavaade, kui Postimehe peatoimetaja võtab väga selgeid poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud positsioone ja hülgab sellega erapooletuse printsiipi," rääkis Karnau.

Samas märkis Karnau, et omaniku maailmavaade ei ole Postimehe puhul probleemiks. "Probleem on see, kui toimetus ei ole enam sõltumatu. Praeguse muudatuse juures on olnud väga sümpaatne justnimelt see korduv deklareerimine, et esiteks Postimehes ei ole enam lehekülgi, mis ei allu peatoimetajale, ei ole enam töötajaid, kes ei allu peatoimetajale. Sellega on omanik teinud selge sammu selles suunas, et maha võtta kahtlusi justkui tegemist oleks suurärimehe poolt tihedalt kontrollitud väljaandega, mis ei ole enam sõltumatu," rääkis Karnau.