Parem hoolekandeteenus tähendaks riigile 150 miljonit lisaeurot aastas
Sotsiaalministeerium otsib lahendusi hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamine nõuab aastas 150 miljonit eurot lisaraha.
Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis, et üks oluline eesmärk on pakkuda inimestele rohkem vajalikke teenuseid kodus, sest kodus on vanaduspõlve mugavam veeta ning riigi ja kohaliku omavalitsuse jaoks on see odavam.
Praegu ei ole omastehooldajad teenuste valiku ja kättesaadavusega rahul, paljude hoolduskoormus on nii suur, et pereliiget aidates nad ise tööle ei saa.
Euroopa omastehooldajate ühenduse juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul võiksid täna olemas olla koduteenus, isikliku abistaja teenus ja tugiisiku teenus. "Mille põhirõhk ongi toetada iseseisvat toimetulekut ja mis oma olemuselt pakuks ka leevendust ja vaba aega lähedasele," rääkis Paimre.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on see tõsine murekoht ja kui siin muutusi ei tule, siis nende inimeste osakaal kasvab.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajavad omavalitsused ja riik hoolekandeteenuste kättesaadavuse korrastamiseks lisaraha kokku ligi 150 miljonit eurot aastas. Lisaks riigieelarvele ning Euroopa Liidu toele on valitsuses arutatud maksusoodustuste loomist näiteks tööandjale.
"Juhul kui nad otsustavad näiteks oma töötaja või siis oma töötaja vanemate pereliikmete eest tasuda hooldekodu arveid, Et neil oleks siis õigus seda teha ilma selle eest sotsiaal- ja tulumaksu maksmata. Täpselt nii nagu täna on võimalik ka erinevaid tervisekulutusi toetada iga 300 euro eest kvartalis. Sarnane põhimõte võiks ka siin kehtida," rääkis Tanel Kiik.
Lisaks leiti eelmisel nädalal valitsuse kabinetiistungil, et hooldekodu tasu võiks maha arvata ka tuledeklaratsioonist.
"See võib tähendada ka seda, et tegelikkuses suure hoolduskoormusega omastehooldaja sellisest meetmest ei pruugi abi saadagi, kes ei ole mõnda aega juba tööturul näiteks osalenud. See abi võib olla tema jaoks mööda läinud," märkis Paimre.
Neid ettepanekuid hakkab analüüsima rahandusministeerium.
"Täna on statistiliselt pereliikmete omaosalus selliste hooldekodu teenuste puhul 80 protsenti. Ehk ainult 20 protsenti katab kohalik omavalitsus, ülejäänud kulu jääb perele ja konkreetsele inimesele, kes seda teenust vajab. Kahjuks see osakaal on järk-järgult tõusnud," lausus sotsiaalminister Kiik.
Kiik ütles, et ka omaosaluse suuruse määramisele otsitakse lahendust.
Toimetaja: Marko Tooming