Õliühingu ettepaneku kohaselt tuleks kõrgeima aktsiisiga maksustada vedelgaasi ehk LPG-d, sest selle põletamisel eraldub kõige rohkem CO2-heidet. Järgneks diislikütus, bensiin ja surugaas ehk CNG. Biogaas ehk biometaan oleks ettepaneku kohaselt kliimakomponendivaba.

"Õliühingu liikmete hulgas on tekkinud lahkhelid ning üha enam on keeruline leida kõiki ühingu liikmeid puudutavat ühisosa," kirjutab Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson kirjas ministeeriumitele. "Alexela alustas LPG turu loomist 2012. aastal. Seni oleme ainsa õliühingu liikmena ja ainsa vedelkütuse müüjana lähtunud riiklikus transpordi arengukavas 2014-2020 toodud eesmärgist edendada biometaani tootmist ja kasutamist transpordis läbi vastava taristu rajamise."

Adamson ei nõustu õliühinguga ja märgib, et LPG, CNG ja LNG on bensiinist ja diislikütusest vähem saastavamad ja õliühingu ettepanek viiks nende kütuste suurema maksustamiseni. Samuti märgib ta, et CNG-d ja LNG-d on võimalik 100-protsendiliselt asendada biometaaniga, kui infrastruktuur on välja ehitatud ja tarbijad olemas.

Lisaks märgib Alexela juht, et kui riik peaks muutma aktsiisisüsteemi lähtuvalt õliühingu ettepanekutele, siis võiks ohtu sattuda Eesti transpordi arengukavas eesmärkide saavutamine. Lisaks tuleks Adamsoni sõnul biokütuste CO2 jalajälje arvutamisel arvestada ka selle tootmiseks ja transpordil tekkivat saastet.

Aga peamiselt on Adamsoni hinnangul teised kütusemüüjad enda huvisid Alexela arvelt edendamas. "Erinevalt Alexelast ei ole õliühingu teised liikmed seni veel oma tegevusega näidanud üles soovi investeerida CNG tanklatesse ega ka biometaani tootmisesse. Samuti ei ole ühelgi teisel õliühingu liikmel näidata ette ei LNG tanklat ega ka elektriautode kiirlaadijat," kirjutas Adamson.

"Õliühingu liikmed on kinni traditsioonilistes kütustes, panustades biokütuse kohustuse täitmisel ainuüksi imporditavatesse vedelatesse biokütustesse hoolimata Euroopa Komisjoni üleskutsest vähendada vedelkütuste impordisõltuvust ja edendada selleks kodumaiste biokütuste tootmist. Sellest tulenevalt olemegi olukorras, kus õliühing teeb ettepanekuid riigile, arvestamata seejuures üksikut häält, kes oma tegevuses ainsana lähtub riiklikes arengukavades sõnastatud eesmärkidest," seisab Adamsoni pöördumises.

Eesti õliühing edastas oma ettepanekud kütuste aktsiisisüsteemi muutmiseks jaanuari lõpus. Ühingu ettepanek näeb ette aktsiisisüsteemi jagamist kahekomponendiliseks, millest üks oleks kasvuhoonegaaside põhine ja teine fiskaalne. Reaalselt tooks ettepaneku rakendamine kaasa biokütuste aktsiisi langetamise ja seni madalama maksumääraga olnud alternatiivsete kütuste aktsiisitõusu.

Lisaks Alexelale on Eesti Õliühingu liimed Jetoil, Neste, Olerex, Orlen, Amspec. Saare Kütus, Saybolt, SGS, Circle K, Olerex, Tartu Terminal ja Kroodi Terminal.