Kõrge diislikütuse hind on Eesti maanteetranspordile kiviks kaelas. 2015. aasta otsustega astus Eesti diisliaktsiisiga kahe pika hüppe järel Soomele kannale.

Praegune aktsiis, 493 eurot 1000 liitri kohta, on veerandi võrra suurem Lätist ja umbes 30 protsenti kõrgem Leedust. Samal ajal on eriti Leedu rahvusvaheliste maanteevedude maht kasvanud 2015. aasta 24 miljonilt tonnilt 45 miljoni tonnini aastal 2018. Läti väiksema kasvu kõrval on Eesti kaotanud.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütleb, et kõrge aktsiis mõjutab ka riigisiseseid vedusid.

"Meie ettevõtjate hinnangul on päris kiiresti suurenenud siseriiklike vedude tegemine Läti, Leedu, Poola, Valgevene selliste firmade poolt, kus sageli kasutatakse eriti odavat tööjõudu näiteks kas Ukrainast või Valgevenest," kirjeldas Josing.

Rahandusminister Martin Helme kavatseb probleemi aktsiisilangetusega lahendada ja usub, et samm toob laiemat majanduslikku kasu. Samas näitavad konjunktuuriinstituudi arvutused, et aktsiisi Läti tasemele langetades kaotaks riigieelarve 40 miljonit ja Leedu tasemele 87 miljonit eurot.

Alexela juht Alan Vaht ütleb, et odavam kütus on majandusele kasulik, aga kütuse ostmist Eestist aktsiisilangetus suures mahus tagasi ei tooks. Tema sõnul eelistavad transpordiettevõtted Lätit-Leedut ka seetõttu, et seal saab sisendkäibemaksu kohe ostes maha arvata.

"Isegi võrdsete hindade korral me väljastame ettevõttele arve, siis käibemaks kuulub kohe tasumisele. Lätis-Leedus tankides käibemaksu võrra saab transpordiettevõte tasuda seda arvet vähem," põhjendas Vaht.

Endine rahandusminister, riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (RE) ütleb, et nemad pole opositioonist aktsiisilangetust nõudnud just selle suure kulu tõttu.

"Rahaliselt see sisse tuua ei saa, aga loomulikult odav kütus majandust rõõmustab ja rõõmustab tarbijat. Aga eelarvele on see kulu ja siis tuleb hinnata, kui suur see kulu on ja kuidas see on kooskõlas kliimapoliitiliste eesmärkidega," ütleb Ligi.

Riigikogu rahanduskomisjoni juhtiv Aivar Kokk (Isamaa) on seda meelt, et diisliaktsiisi tuleb alandada.

"Ei saa alati vaadata seda, et diislist võib-olla aktsiisilaekumine jääb väiksemaks, aga kui palju jääb laekumata tulumaksu, sotsiaalmaksu siis, kui neid ettevõtteid Eestis ei ole?" küsib Kokk.

Diislikütuse aktsiisi teema tuleb tõsisemalt arutlusele ilmselt kevadisel riigi eelarvestrateegia arutelul.