Rahandusministeerium kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Veokid sadamas
Veokid sadamas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeerium kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamise võimalusi, viidates Eesti maanteetranspordi ettevõtete seas läbiviidud küsitlusele, mille kohaselt diislikütuse aktsiisimäära langetamine parandaks veoettevõtete konkurentsivõimet.

"Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal," ütles rahandusminister Martin Helme Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringu tulemusi kommenteerides. "Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaiseid konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada," lisas Helme rahandusministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.

EKI uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtted näevad peamiste äritegevuse takistustena veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning see valmistab peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärasid tõid probleemina enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.

Takistavate tegurite pingereas järgnevad liialt kallis tööjõud, mis on teistest enam probleem suurematele ettevõtetele, ning liialt kõrged kütuse hinnad maailmaturul. Samas nimetasid ettevõtted arvestataval määral, kuid vähem tööjõu puudust. See on teravam probleem peamiselt rahvusvahelistele vedudele keskendunud ettevõtete jaoks.

Viimastel aastatel suurenenud teiste riikide sõidukite osakaal Eesti sisevedudel on maanteetranspordi ettevõtete hinnangul loonud ebaõiglase konkurentsipositsiooni. Seda ei ole riik ettevõtete hinnangul piisavalt kontrollinud ega pidurdanud. Eestist väiksema kulubaasi – näiteks soodsama hinnaga tööjõu, kütuse, kindlustuse – juures on lähiriikide Läti, Leedu ja Poola teenusepakkujate hulk suur ning see surub veosehindu alla ja Eesti ettevõtteid turult välja.

Äritegevust takistava tegurina nimetas küsitlusele vastanud ettevõtetest liiga kõrgeid kütuseaktsiisi määru 86 protsenti. Kolmveerand vastanutest pidas diislikütuse aktsiisimäära langetamist potentsiaalselt tõhusaks äritegevust toetavaks meetmeks. Diislikütuse lõpptarbimisest Eestis 89 protsenti moodustab ettevõtete tarbimine, sellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtete tarbimine. Eesti ettevõtete välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ning ligi veerand Lätis.

Kui Eestis vähendataks diislikütuse aktsiisimäära ja hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis valdav enamus Lätis tankivatest ettevõtetest muudaks oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Täielikult tooks tankimise Eestisse pigem väiksemad ettevõtted ning need, kellel on rohkem vedusid Eestis.

Kui diislikütuse aktsiisimäära langetada Läti tasemele, tangiks veoettevõtete autod uuringu järgi Lääne-Euroopa suunal teostatavate vedude jaoks diislikütust jätkuvalt eelkõige Leedus. Seetõttu toetaks tankimise Eestisse naasmise eesmärki paremini aktsiisimäära viimine Leedu tasemele.

Aktsiisimäära langetus vähendaks Eesti riigi maksutulu, kuna selle tõttu tasuksid lõpptarbijad iga liitri ostetud diislikütuse pealt vähem aktsiisi ja käibemaksu. Eestis tangitava kütuse odavnemise tõttu vabaneks finantsressurss, mida veoettevõtted saaksid kasutada muude sisendite jaoks, näiteks palgatõusuks või uuema, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma autopargi soetamiseks ja mis toetaks maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimet.

Uuringust selgus, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas diislikütuse aktsiisi suuruselt kaheksas maa. Kui Eesti on diisliaktsiis 493 eurot, siis Lätis 372 ja Leedus 347 eurot, Soomes on diisliaktsiis 530 eurot tuhandelt liitrilt. 2015. aastal oli Eesti diisliaktsiis 393 ja 2016. aastal 448 eurot ning alates 2017. aastast 493 eurot tuhande liitri kohta.

Eesti transpordiettevõtete veoste maht rahvusvahelistel vedudel oli 2014. ja 2015. aastal 5,9 miljonit tonni ja 2016. aastal 6,9 miljonit tonni, kuid seejärel on märgatavalt langenud - 2017. aastal 6,0 ja 2018. aastal 5,3 miljoni tonnini. Sama näitas ka veosekäive statistika rahvusvahelistel maanteevedudel, kus alates 2016. aastast on mahud langenud. Kui 2016. aastal vedasid Eesti ettevõtted 4925 miljonit tonnkilomeetrit, 2017. aastal 4557 ja eelmisel aastal 4097 miljonit tonnkilomeetrit. Samas on Läti ja eriti Leedu ettevõtete rahvusvaheliste vedude käive aastatel 2015-2018 kasvanud: Läti ettevõtetel 2015. aasta 14,1 miljonilt tonnilt 18,2 miljoni tonnini mullu ja Leedu ettevõtete 24,0 miljonilt tonnilt 2015. aastal 45,8 miljoni tonnini möödunud aastal.

Uuringu mootorikütuse hinna ja aktsiisi mõju kohta Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele tellis rahandusministeeriumi ja viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusele vastas tänavu 3.–22. oktoobril kokku 306 ettevõtet, kelle kulud mootorikütusele moodustasid nende kogukuludest keskmiselt 42 protsenti. Sealjuures oli küsitlusele vastanud ettevõtete tarbitud kütustest 98 protsenti diislikütus. Sektor on kütuse suhtes väga hinnatundlik.

Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: