Lisaks kohtub välisminister esindajatekoja välisasjade komisjoni Euroopa alamkomitee esimehe Bill Keatinguga, teatas välisministeerium.

"Usuvabaduse alliansiga liitumise leppisime USA kolleegiga kokku oktoobris. Algatusega on kutsutud liituma ligi 40 riiki üle maailma, meie lähipiirkonnast ühinevad näiteks kõik Balti riigid ja mitmed teised Euroopa riigid. Kindlasti näeme seda ka ühe võimalusena veelgi arendada kahepoolseid suhteid meie lähima liitlasega," sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

Välisminister lisas, et loodav allianss seisab selle eest, et inimõigusena kaitstaks kõigi inimeste usu- ja veendumusvabadust, olenemata nende usulisest taustast või veendumustest.

Varem on Eesti ühinenud ka näiteks ajakirjandusvabaduse ja internetivabaduse koalitsioonidega.

Usuvabaduse allianss on tekitanud vastuolulisi reaktsioone, kuna selle moodustamises nähakse president Donald Trumpi soovi meeldida oma peamisele valijatebaasile, evangeelsetele kristlastele. Näiteks väljaanne Politico on hinnanud seda ebamugavaks või piinlikuks liiduks, kuna algatus ühendab endas nii Trumpi kõige sõnakamaid vastaseid kui ka andunumad toetajad. Reinsalu lükkas esmaspäeval ERR-iga rääkides need kahtlused tagasi.

Reinsalu lükkas tagasi väited, justkui oleks alliansi loomine ajendatud USA sisepoliitikast ning tema hinnangul ei ole probleemi ka selles, et algatusega ei ühine sugugi mitte kõik Euroopa Liidu riigid.

"Usuvabadus on universaalne teemadering, see tähendab ka inimese südametunnistuse vabadust, õigust olla ka mittereligioosne inimene. Kindlasti lähtub see universaalsetest, nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO poolt heaks kiidetud inimõiguste-alastest parematest praktikatest. Mina küll kindlasti ei käsitle seda Ameerika Ühendriikide sisepoliitilise kallutatusega. Aga õige on see, et USA välisministrile on see teema tegelikult üpriski oluline," vastas Reinsalu viitele, et Politico hinnangul on algatuse taga soov meeldida president Trumpi valijatele.

Palvele selgitada, millega allianss täpsemalt tegelema hakkab, tõi Reinsalu esile paremate praktikate vahetamise. "Kindlasti see ei ole see institutsionaalne organisatsioon, see on riikidevaheline koostöövõrgustik, mille koordineerija rollis on Ameerika Ühendriigid. Meie tegevused on parema praktika vahetamine, erinevate teemade tõstatamine ühiselt, ka ÜRO raamistikus. Aga kindlasti ka tõsistele usuvabaduse rikkumistele riikide poolt tähelepanu juhtimine. Kokku on ka lepitud, et kord aastas toimub ühenduse riikide kõrgetasemeline kohtumine, eeldatavasti ministrite tasemel," loetles välisminister. "Tegelikkuses on õigused paberi peal, aga tähtis on pöörata tähelepanu ka praktikale ja tegevustele, et saavutada reaalselt põhiõiguste täitmine riikide poolt, eriti konfliktipiirkondades ja nendes riikides, kus ei ole demokraatlikud õigused tagatud," lisas Reinsalu.

Riiklikul palvushommikusöögil osalevad ka siseminister Mart Helme ja riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE).