Eesti ühineb USA algatatud vastuolulise usuvabaduse alliansiga

Väisminister Urmas Reinsalu sõidab sel nädalal Ameerika Ühendriikidesse, et osaleda USA algatusel loodava rahvusvahelise usuvabaduse alliansi moodustamises, milles nähakse president Donald Trumpi soovi meeldida oma peamisele valijatebaasile, evangelikaalidest kristlastele. Reinsalu lükkas kahtlused tagasi.
Alliansist saab sisuliselt "aktivistide klubi", kes võtavad globaalset usuvabaduse edendamist tõsiselt, ütles USA usuvabaduse erisaadik Sam Brownback eelmisel nädalal ajakirjanikele, mida vahendas USA ajaleht Christian Post.
Kansase osariigist valitud endine senaator ja hilisem kuberner Brownback oli üks peamisi USA rahvusvahelise usuvabaduse akti algatajaid 1998. aastal ning tema praegune ametikoht ongi loodud sellest aktist lähtuvalt. Evangelikaalidest kristlasest katoliiklaseks pöördunud Brownback on tuntud oma konservatiivsete vaadete poolest, ta on abordivastane ning toetab teatud juhtudel surmanuhtlust, majanduslikelt vaadetelt on teda hinnatud väga parempoolseks, edastab Wikipedia.
Rahvusvahelise usuvabaduse alliansi loomist on näiteks väljaanne Politico hinnanud ebamugavaks või piinlikuks liiduks, kuna algatus ühendab endas nii Trumpi kõige sõnakamaid vastaseid kui ka andunumad toetajad. Usuvabaduse edendamist maailmas on peetud üheks valdkonnaks, milles Trumpi administratsioonil on tõesti edusamme ette näidata, kuid samas leiavad kriitikud, et USA praegune juhtkond tegeleb usuvabaduse kaitsmisega ainult riikides, mida peab enda vastasteks nagu Iraan või Hiina, samas aga vaatab läbi sõrmede näiteks sellele, mis toimub Saudi Araabias.
"Trump ei ole silma paistnud erilise religioossusega. Aga tema administratsiooni toetus usuvabadusele sobitub Trumpi ühe tähtsaima eesmärgiga: püüdega meeldida evangeelsetele kristlastele, kes on tema poliitilise toetusbaasi kõige olulisem osa," tõdes Politico. "Evangeelsed liidrid on sügavalt mures kristlaste diskrimineerimise pärast välisriikides ja nad on vaimustuses praeguse vabariiklaste administratsiooni tegevusest usuvabaduse kaitsmisel," lisab väljaanne.
Ameerika Ühendriigid teatasid alliansi loomise plaanidest 2019. aasta suvel, kui sellest rääkis välisminister Mike Pompeo ning sama kordas oma kõnes ÜRO Peaassablees septembris ka president Trump.
Alliansi loomine toimub Pompeo osalusel 5. veebruaril Washingtonis ning sellele on oodata rohkem kui 20 riigi esindajaid. Nende seas on ka umbes pooled Euroopa Liidu liikmesriigid, kuid välisministri tasemel peaks lisaks Eestile kohale saabuma veel ainult Poola, Ungari ja Läti.
Valitsus sai Reinsalult ülevaate alliansiga liitumisest oma 30. jaanuari kabinetiistungil.
Reinsalu lubas alliansiga ühinemist 8. oktoobril Washingtonis peetud kohtumisel Pompeoga. Ministrid leppisid kokku Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöö süvendamises Atlandi-ülese ja regionaalse julgeoleku küsimustes ning ühtlasi küberkaitse, Kolme mere algatuse ning usuvabaduse kaitse asjus, teatas siis välisministeerium.
Reinsalu ei näe kahtlusteks põhjust
Välisminister Urmas Reinsalu lükkas tagasi väited juskui oleks alliansi loomine ajendatud USA sisepoliitikast ning tema hinnangul ei ole probleemi ka selles, et algatusega ei ühine sugugi mitte kõik Euroopa Liidu riigid.
"Usuvabadus on universaalne teemadering, see tähendab ka inimese südametunnistuse vabadust, õigust olla ka mittereligioosne inimene. Kindlasti lähtub see universaalsetest, nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO poolt heaks kiidetud inimõiguste-alastest parematest praktikatest. Mina küll kindlasti ei käsitle seda Ameerika Ühendriikide sisepoliitilise kallutatusega. Aga õige on see, et USA välisministrile on see teema tegelikult üpriski oluline," vastas Reinsalu viitele, et Politico hinnangul on algatuse taga soov meeldida president Trumpi valijatele.
"Usuvabadus on oluline inimõigus, mis sisaldub ka ÜRO inim- ja kodanikuõiguste ülddeklaratsioonis. Euroopa Liit on seda määratlenud ja pidanud oluliseks teemaks ja määranud ka sellekohase eriesindaja. Ameerika Ühendriikide algatusel on eelmisel aastal asutud riikidevahelise võrgustiku, mille nimi on usuvabaduse allianss, koondamisele. Eesti jaoks on ka kindlasti oluline kogu see teema. Me leppisime USA välisministri Mike Pompeoga eelmise aasta oktoobris kokku selle, et Eesti kaasub sellesse algatusse, kui see ühendus asutatakse," rääkis Reinsalu.
Küsimusele, kas suure osa Euroopa Liidu riikide kõrvalejäämine algatusest ei näita lõhet EL-i välispoliitikas, vastas Eesti minister: "Oi kindlasti mitte! Eesti on liitunud väga paljude erinevate globaalsete võrgustikega - olgu see internetivabadusest, ajakirjandusvabadusest, millega sugugi ei ole ühinenud kõik riigid, ka mitte kõil EL-i riigid."
"Eks riigid on ju vabad. Kellele on see kaalukam teema, kellele see ei ole asutajana kaalukam teema, aga ma arvan, et dialoogi selle ühenduse raames peetakse kõigi riikidega," lisas ta.
Reinsalu nimetas algatusega ühinevate EL-i riikide seas Tšehhit, Lätit, Leedut, Poolat, Kreekat, nüüd juba EL-ist lahkunud Ühendkuningriiki ja ilmselt ka Rootsit.
Palvele selgitada, millega allianss täpsemalt tegelema hakkab, tõi Reinsalu esile paremate praktikate vahetamise. "Kindlasti see ei ole see institutsionaalne organisatsioon, see on riikidevaheline koostöövõrgustik, mille koordineerija rollis on Ameerika Ühendriigid. Meie tegevused on parema praktika vahetamine, erinevate teemade tõstatamine ühiselt, ka ÜRO raamistikus. Aga kindlasti ka tõsistele usuvabaduse rikkumistele riikide poolt tähelepanu juhtimine. Kokku on ka lepitud, et kord aastas toimub ühenduse riikide kõrgetasemeline kohtumine, eeldatavasti ministrite tasemel," loetles välisminister. "Tegelikkuses on õigused paberi peal, aga tähtis on pöörata tähelepanu ka praktikale ja tegevustele, et saavutada reaalselt põhiõiguste täitmine riikide poolt, eriti konfliktipiirkondades ja nendes riikides, kus ei ole demokraatlikud õigused tagatud," lisas Reinsalu.
Eesti välisminister avaldas lootust, et alliansi avaürituse raames õnnestub tal kohtuda ka kahepoolselt riigisekretär Pompeoga.
Toimetaja: Mait Ots