Ravimite müügi õigus eeldaks haiglatelt põhjalikke investeeringuid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Apteegiruumide sisustamine Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Tegemist pole haiglaapteegiga. Autor/allikas: BENU

Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiks haiglad ravimeid müüa kriisiolukorras, EKRE meelest kasvõi iga päev. Kumbagi ettepanekut pole veel tõsiselt analüüsitud, kuid juba on selge, et mõlemal juhul oleks tarvis jaemüüki soovival haiglal põhjalikult investeerida.

Haiglaapteegi meeskond muretseb, et kapis oleks piisavalt ravimeid, mida patsientidele seal samas haiglas vajadusel sisse anda või peale määrida. Ravimite müügiga haiglaapteek ei tegele ega tohigi tegeleda, rääkis ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

"On täiesti kaks eraldiseisvat asja. Üks on haiglaapteek ja teine on apteek haiglas – haigla fuajees või kuskil eraldis sissepääsuga asuvad apteegid, mis ei kuulu haiglatele. Need on eraettevõtted ja haigla on sõlminud nendega rendilepingu."

Detsembris tegi sotsiaalminister Tanel Kiik riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku kehtivat korda muuta, nii et kriisi korral võiks ravimiamet lubada haiglal endal ka jaemüügiga tegeleda.

"Kõige eredam näide vast on meile elektrikatkestusest, mis Võrus halvas suuresti elu. Kriisiks me võime nimetada ka seda, kui ettevõtjad alt veavad. Nägime hiljuti apteekide ühissulgemise aktsiooni. Ka siis peaks olema riigil mingi varuvariant, kuidas inimesed oma ravimid kätte saaksid," selgitas Raudsepp.

Ravimiameti juhi sõnul pole ettepaneku detailid veel paigas. Ühtlasi tõdes ta, et ravimiamet ei tea, kas haiglad taolist ajutist müügiluba sooviksid.

Pärnu haigla juht Urmas Sule usub, et kriisiolukorraks paralleelseid struktuure luua ei tasu. Vastupidi, igapäevaselt toimivad lahendused tuleb teha tugevamaks, et need kriisile vastu peaks.

"Ravimite müümise ringikorraldamist ajutisena ma ei pea väga mõistlikuks. See on tehniliselt ääretult keeruline, sest haiglaapteegi pidamise ja jaemüügi apteegi pidamise reeglistik, tarkvara ja töökorraldus on väga erinevad," ütles Sule.

Läinud nädalal tutvustas enda nägemust apteegituru muutmisest ka riigikogu EKRE fraktsioon. Erakonna ettepanek on sotsiaalministeeriumi omast hoogsam. Nemad lubaks haiglatel ravimeid müüa kasvõi iga päev nagu tavaline apteek.

"Eks me oleme mures selle pärast, et väiksemates kohtades lihtsalt apteegid pannakse kinni ja siis võib-olla oleks haigla üks variant, kust saaks ravimeid. Pealegi on Eestis ainult kolm ööpäevast apteeki ja ka neid oleks vaja juurde. Kuidagi võiks need asjad ühendada," kommenteeris EKRE fraktsiooni ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Urmas Espenberg.

Espenberg tõdes, et põhjalikumat analüüsi idee taga ei ole. Ka haiglate valmisolekut pole veel uuritud. EKRE mõte on pigem selles, et turgu lastakse vabamaks erinevate muudatustega ning see, kuidas uusi vabadusi kasutama hakatakse, sõltub juba turuosalistest.

"Selle eelnõu koostas peamiselt rahandusministeerium ja Lasse Lehis (rahandusministeeriumi nõunik ja maksuspetsialist – toim). Me alles sotsiaalkomisjonis hakkame seda arutama. Ilmselt siis saab kutsuda ka osapooli läbirääkimistele, kui ta menetlusse läheb."

Võrus tegutseva Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles, et neile pakub haiglaapteegi teenust Tartu Ülikooli kliinikum. Ta usub, et kliinikumil võiks ravimite jaemüügi vastu huvi tõesti olla.

"Kui on olemas spetsialistid ja meeskond, kes niikuinii ravimi hankimisega tegeleb, siis miks mitte ei võiks need ka näiteks haigla pinnal ise jaemüüki korraldada. See jaemüük ise selles kontekstis küll mingi raketiteadus ei ole," leidis Vask.

Pärnu haigla juht Urmas Sule meenutas, et kunagi müüsidki väiksemad haiglad ise ravimeid.

"Suuremate haiglate puhul me sellist praktikat kunagi pole ise kasutanud. Aga üks, mis on selgemast selgem, on see, et toimivale haiglaapteegile ei ole võimalik külge pookida jaemüügi apteeki. Need on kaks täiesti teistsuguse tarne- ja ärimudeliga üksust. Haigla varustamine ja jaemüük ei saa toimuda ühest kohast."

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp tuletas meelde, et juhul, kui haiglad saaks õiguse ravimeid müüa, kehtiks neile kõik samasugused reeglid, mis tavalisele apteegile. Ühtlasi juhtis Raudsepp tähelepanu võimalikule huvide konfliktile.

"Selle muudatusega me tekitame olukorra, kus ravimisel tekib huvi ka ravimit müüa. Need asjad tuleb läbi arutada, aga see on väga põhimõtteline küsimus."

Võru haigla juht Arvo Vask aga usub, et jutt võimalikust huvide konfliktist on üle pingutatud. Ta tõi näiteks Šveitsi, kus ravimeid müüvadki arstid ja huvide konfliktist seal ei räägita.

"Igal arstil on seal sisuliselt oma apteek ja ei ole mingit piirangut. Šveits on küll erand Euroopas, aga väga hästi toimib. Inimene läheb arsti juurde ja saab arstilt ka need ravimid kätte. Seal ei oli niisugust teemat nagu huvide konflikt millegipärast."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: