Tamro juhatuse liige: hulgimüüja on haiglaapteekidele logistik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Benu apteek Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH)
Benu apteek Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) Autor/allikas: BENU

Benu apteeke omava ravimite hulgimüüja Tamro Eesti juhatuse liikme Tanel Kuusmanni sõnul on hulgimüügifirma logistik, kes vahendab rohtusid tootjalt haiglaapteekidele ega kujunda ravimite hindasid.

Kolmapäevases "Pealtnägijas" tõstatatud haigla- ja jaeapteekide hindade võrdlust kommenteerides ütles suuruselt teise hulgimüügifirma juhatuse liige ERR-ile, et ei saa nõustuda vildaka loogikaga, et jae- ja hulgimüügi lahutamine aitaks tekitada madalamad hinnad jaeapteekides.

Millest tuleb, et hulgimüüjad pakuvad ravimeid haiglatele märkimisväärselt odavamalt kui jaeapteekidele?

"Pealtnägija" saade käsitles ainult hankega ostetavaid ravimeid, kuid kui haiglaapteek ostab ravimeid ilma riigihankelepinguta ja tavakorras, siis kehtib haiglale hulgimüügist täpselt sama hind, mis jaeapteekidele. Hinnaerinevust ei ole.

Teiseks, kui haiglaapteek ostab ravimeid riigihanke lepingutega, on hinnategijad ravimite tootjad ehk müügiloa hoidjad, mitte hulgimüüjad. Seetõttu on sügavalt eksitav väita, et "hulgimüüjad pakuvad" ravimeid mingi hinnaga.

Hulgimüüja on logistik, keda kasutatakse ravimite viimiseks tootjalt haiglaapteekideni, sest seadus lubab seda teha ainult ravimite hulgimüügilitsentsiga ettevõtetel. Riigihangetesse pakutavad hinnad määravad ravimite tootjad, õigemini müügiloa hoidjad. Hulgimüüja on ainult nende hinnapakkumiste vahendaja. Riigihangete seaduse kohaselt kuulutavad haiglad välja hanke, milles peab pakkuja omama hulgimüügi tegevusluba, seetõttu on ametlik pakkuja ja lepingu sõlmija hulgimüüja. Tegelikult võtab aga hulgimüüja kohe ühendust tootjatega ja küsib hankele hinda.

Kui on originaalravim, millel konkurenti ei ole, siis tootja annab hinna ühele hulgimüüjale või kõikidele. Hulgimüüjale jääb siis võimalus pakkumust täiendada riiklikult lubatud juurdehindluse ulatuses. Kui samale toimeainele on mitme tootja ravim olemas, siis hulgimüüja valib soodsaima hinna pakkuva tootja ravimi, sest pakkuda saab ta ainult ühte ravimit ja lõppeesmärgiks on olla riigihankes edukas. Kuid ka sel puhul saab ta hinna ikkagi tootjatelt, kes määravad lõpuks pakkumuse edukuse.

Kuna tootja otsustab hinna, siis tasuks küsida ravimitootjatelt. Nende otsuste taga võivad olla hoopis teised põhjendused kui mahu või nn mastaabiefekt. Teie püstitatud küsimuse vastus ei peitu hulgimüügitasandil.

Kui hulgimüüjad on seni rääkinud märkimisäärsest mastaabiefektist haiglate puhul, siis kuidas ei toimi mastaabiefekt üldapteegi juures, arvestades, et ketiapteegi olemasolu peaks olemuselt olema sama stabiilne kui haiglaapteek?

Mastaabiefekt on majanduslik fakt, mis ütleb, et ketiapteegid ning jae- ja hulgimüügi koostoimimine võimaldab kulutusi ravimimüügi süsteemile märkimisväärselt kokku hoida. Sedasama mastaabiefekti kasutavad ka kõik teised majandussektorid ja just sellest on hulgimüüjad ja tänased apteegiomanikud kõik need aastad rääkinud.

Teie seote praegu mastaabiefekti termini haiglaapteekide ostudega ja see ei ole see, mida hulgimüüjad aastaid rääkinud on. Sama toimeainega ravimite mahud, mida ostavad nii haiglaapteegid kui jaeapteegid ei ole kindlasti võrreldavad.

Toon konkreetse näite: võrreldes ravimeid, mis on kõige populaarsemad üldapteekides, näiteks Ibumetin, siis üldapteeki müüdav maht aastas (seis 2018) on palju suurem, ligi 200 000 pakendit hinnaga 1,45 eurot ja haiglas võrdluseks 2500 pakendit hinnaga 0,48 eurot. See on märkimisväärne vahe. Miks nende ravimite vahe nii suur on?

Sellise hinna on riigihankesse pakkunud müügiloa hoidja – palun pöörduge põhjenduse saamiseks nende esinduse poole. See on mõistetav, et kuna ravimid jõuavad apteekidesse hulgimüüjatelt, siis on esmane reaktsioon arvata, et nemad määravad ka hinna, kuid see pole nii.

Võtame veel ühe näite: Betaloc läheb haigla apteekidesse 0,01 ja 0,05 euroga, samal ajal kui jaele müüakse vastavalt 6,46 euro ja 3,30 euroga. Miks antakse haiglatele metoprolooli sisuliselt tasuta?

Palun küsige selgitust Betaloci tootja või müügiloa hoidja käest. Meie täidame ainult tootja või müügiloa hoidja korraldust. Ostame ravimi sisse tootja hinnakirja hinnaga, mis on tootja ja hulgimüüja vahelise kauplemislepingu lisa. Juhul kui tootja pakub mõne haigla riigihankesse madalamat hinda, siis hulgimüüja peab müüma selle nn allahindlusega, mille tootja meile igakuise raporti alusel kompenseerib.

Sama ravimit võib olla samal ajal mitme haigla riigihankes ning isegi haiglate lõikes väheke erinevate hindadega. Hulgimüüja müüb igale haiglale vastavalt tema riigihanke hinnaga ning kuu lõpus raporteerib tootjale iga tehingu osas tehtud allahindlused, mille tootja tagantjärele hulgimüüjale kompenseerib. See kõik on väga keeruline protsess, ajakulukas, töömahukas ja ülimat täpsust nõudev.

Mõnevõrra võib siin paralleele tuua ka näiteks autode müügiga. Võiks ju samamoodi öelda, et automüügisalonge omades peaks olema soodsaid hindu garanteeriv müügimaht olemas. Samas, kui politsei või mõni muu riigiasutus või taksofirma tahab korraga sada autot osta, küsitakse ikkagi otse tootjalt soodushind. Ka siis, kui muidu müüakse salongis jaeklientidele rohkem kui sada autot. Ja see on siis tootja otsus, kui ta sellise erihinna teeb.

Mida ütlete neile, kelle sõnul näitab haiglaapteekidele pakutav hind ehedat konkurentsi, kus pingutatakse odava hinna nimel, mida jaeapteeki müümisel ei näe. Kas nõustute?

Hinnapoliitikat kujundavad selles osas müügilubade hoidjad ehk ravimite tootjad. Ja neil on ilmselt omad ettevõtete sisesed hinnakujunduse reeglid. Hulgimüüja konkureerib ainult oma logistikateenuse ja väga väikese ametlikult lubatud juurdehindluse raames. Ravimiturul on tegelikud konkurendid müügilubade hoidjad ehk ravimite tootjad.

Mis puutub haiglatele ja jaeapteekidele müüdavate hindade erinevusse, siis siin tuleb mängu ka asjaolu, et kui hulgimüügist müüakse sama ravim haiglasse ja jaeapteeki täpselt ühesuguse hinnaga, siis jaeapteegil tekib omakorda veel juurdehindlus, mida haiglaapteegil haiglasisesel kasutamisel enam ei lisandu. Juba seetõttu on haigla poolt kasutatavad ravimid odavamad.

Seetõttu ei saa nõustuda vildaka loogikaga, et vertikaalse integratsiooni lõhkumine (jae- ja hulgimüügi lahutamine - toim.) aitaks tekitada madalamad hinnad jaeapteekides. Nii võib väita ainult inimene, kes valdkonna toimimist tegelikult ei tunne või näiteks siis, kui faktidest hoolimata on vaja õigustada ebaõnnestunult välja kukkunud apteegireformi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: