EKRE apteegireformi muudatus ketiapteekidele ei meeldi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

EKRE plaan lubada haiglatel hakata inimestele ravimeid müüa tekitab hämmastust nii haiglates, ravimiametis kui ka ketiapteekides, sest üldiselt püütakse vältida huvide konflikti ehk olukorda, kus ravimi väljakirjutaja oleks ka otseselt huvitatud selle müügist.

Haiglaapteekide ravimite jaemüük on mõttena väljakutsuv ja huvitav, kuid sellega kaasneb palju ohte, sõnas sõnu valides Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu. Kohe kindlasti ei lahendaks see tema hinnangul praeguse seisuga 1. aprillil jõustuva apteegireformiga seonuvaid probleeme, aga just selleks EKRE oma eelnõu riigikogule esitas. Jaemüüki sobivate rohtude hankimine võtab aega, aga haiglaapteegis olevaid ravimeid müüa ei saa.

"Meie kasutame suuremaid pakendeid, meil  on saja tabletiga pakendid, samas kui jaeapteegis on ikkagi väiksemad pakendid. Me kasutame rohkem süste, süstivaid ravimeid, samas kui jaeapteekides on ennekõike tabletikujul ravimid," selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu.

Ka tuleb Peedu sõnul arvestada sellega, et kui riigi rahastatud Põhja-Eesti regionaalhaigla hakkaks konkureerima tavaapteekidega, siis võib olla tegu riigiabireeglite rikkumisega. Aga mis peamine, kui haigla hakkab apteegiärimeheks, siis tekib suur huvide konflikt. Just huvide konflikti tõttu ei toeta seda eelnõu ka ketiapteeke esindav apteekide ühendus.

"Apteekide ühendus seda ideed kindlasti toeta, et haiglad saaksid pidada apteeke. Tegemist on Euroopas täiesti pretsedenditu nähtuseg," ütles Eesti apteekide ühenduse juht Timo Danilov.

Danilovi sõnul ei maksa unustada, et ravimi hinna on tootjaga kokku leppinud riik ja siin pole vahet, kas see tuleb müüki läbi apteegi või haigla.

Muidu apteegireformi küsimuses ketiapteekidega eriarvamusel oleva ravimiameti juhi Kristin Raudsepa sõnul tuleks kõigepealt langetada põhimõtteline otsus, kas Eesti ühiskonnas ollakse valmis selleks, et ravimi määranud inimene on on otseselt huvitatud välja kirjutatud ravimi müügist.

"Kui ravimi patsiendile määranud inimene on samal ajal huvitatud rohkest ravimite müügist, siis loetakse seda huvide konfliktiks. Kui meie oleme ühiskonnas selle läbi arutanud ja arvame, et nii on hästi, siis saab seda teha. Aga hea tava on hoida neid lahus ja nii ka üldiselt mujal maailmas tehakse," rääkis ravimiameti juht.

Ettepaneku plussina saab välja tuua selle, et haigla hakkab konkurentsi pakkuma olemasolevatele apteekidele. "Samas kas meil on linnades vähe apteeke?  Ei ole ju. Vähe on maal, kus pole ka haiglaid läheduses," lisas Raudsepp.

Positiivseks peab Põhja-Eesti regionaalhaigla juht välja käidud muudatust, et haiglad saaksid Eesti hulgimüüjatest mööda minnes ise ravimeid maale tuua. See aitaks paremini toime nii kriisiolukordade kui ka tarneraskuste korral. Selle ettepaneku tegid haiglad ise juba mitu aastat tagasi ja see sai alguse rahulolematusest siinsete hulgimüüjatega.

Ravimiameti juhi arvates on see muudatus realistlik, aga kui palju haiglad seda kasutama hakkaksid, näitab tema sõnul aeg.

"Minu hinnangul hulgimüüjad peaksid ise pingutama, et paremat teenust pakkuda. See on ju nende põhitöö, mitte haiglate oma," ütles Raudsepp.

Kui EKRE eelnõust peaks seadus saama, ei saa haiglad kohe apteeke avada, sest selleks on vaja muuta teisi seadusi. Regionaalhaigla juhi arvates kuluks neil tavalise apteegi avamiseks vähemalt paar aastat aega.

Tasub teada

Haiglaapteek tagab ravimid haiglaravil olevatele inimestele, ravimeid haiglapteegid ei müü. Haiglates olevad apteegid on iseseisvad ettevõtted, kes rendivad haiglalt ruume. Haiglaapteek neid ravimitega ei varusta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: