"Pealtnägija" loost selgus, et tavaline pensionär võib aasta jooksul maksta ravimite eest lausa paarsada eurot rohkem.

On rahvusvahelised ravimitootjad, kes tahavad, et nende ravimid jõuaksid Eestis müüki; hulgimüüjad, kes ostavad ravimid Eestisse sisse, ladustavad ja müüvad edasi; ning viimaks apteegid, kes ravimeid patsientideni vahendavad. Lisaks ligi 500 jaeapteegile eksisteerivad ka haiglaapteegid, kust tavainimene ravimeid osta ei saa, aga mille kaudu jõuavad rohud haigla patsientideni.

Riigikontrolör Janar Holm selgitas, et haiglaapteek ei tähenda haiglas asuvat apteeki, vaid siis haigla sisest - sisuliselt ravimiteladu, kuhu nad hangivad oma ravimeid, et oma igapäevases töös patsientide puhul neid kasutada.

Riigikontroll tõi esimest korda juba 2012. aastal välja, et Eesti inimesed maksavad tavaapteekides ravimite eest ebamõistlikult palju, arvestades kui odavalt üks-ühele samad medikamendid jõuavad haigeni haiglates. Viimati detsembris teatas Riigikontroll, et keskmiselt on jaeapteegi sisseostuhind 10 protsenti kallim kui haiglatel.

Holm ütles, et neid hinnavahesid vaadates on selge, et patsiendid peaks ravimite eest sellisel juhul palju vähem maksma kui seni.

"Seal on küllaltki suuri erinevusi, võib-olla sellised väga sageli ostetavad ravimid: ibuprofeen või ibumax või muud sellised, et seal võib näha hinnaerinevusi lausa 40 protsenti või isegi 67 protsenti, nii et jah, see kümme protsenti on keskmine, aga ravimite vahel on hinnaerinevused suuremad," rääkis Holm.

Apteekide ja hulgimüüjate juures on seaduses fikseeritud, palju nad juurdehindlust lisada tohivad - keskeltläbi 13 protsenti ja neli protsenti - aga tegelikult pole üldsusel aimugi, mis hindadega ostavad hulgifirmad ravimeid sisse.

Eesti apteekrite liidu peaproviisori Kaidi Sarve sõnul ei ole ravimite hinna kujunemine läbipaistev ja osapooled ei ole selgusest huvitatud.

"Täna otsustab ravimi hinna tegelikult ju ravimi hulgimüüja. Tema on ainus filter, läbi tema tulevad kõik ravimid Eestisse ja tema otsustab ka, selle, millise hinnaga seda ravimit ostetakse," ütles Sarv.

Läbipaistmatuks peab olukorda ka sotsiaalminister Tanel Kiik (KE). "Kõige läbipaistmatum pool kahtlemata ongi see, mis puudutab just nimelt ravimi maaletoojate ja hulgimüüjate vahelisi lepinguid ja sealseid hinna kujunemist. Ehk et mis on siis seal erinevad komponendid, mis on seal see kokkulepe, mis nende lepingute sisu, see on riigi arvates kõige läbipaistmatum," ütles minister.

Endine sotsiaalminister, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kurdab, et järelevalveks ei ole piisavalt võimalusi. "Tegelikult see kasum, mida siis ravimi valdkonnas Eestis saadakse, see toimub selles väga hämaras kohas, kus tootja kohtub hulgimüüjaga," lausus Ossinovski.

Magnum Medical juhatuse liige Tiina Lätti sõnul on aga tegemist väga arusaadava hinnakujundusega ning peab eelpool nimetatud väiteid ülekohtuseks. Tema sõnul ei dikteeri hulgimüüja hinda tootjale. "Ravimite hinnad tulevad tootjatelt, hulgimüüja ei ole võimeline dikteerima ühtegi hinda," ütles Lätti.

Eesti ravimiäri on tavapäratu ka seepärast, et ravimeid vahendavaid hulgimüüjaid on registris küll ligi 60, aga turgu domineerivad kolm suurt, kellele kuulub ka lõviosa apteegikette, kuhu rohud edasi liiguvad.

On olemas välismaa omanikega Tamro, kellele kuuluvad Benu apteegid; Eesti ainsaks oligarhiks tituleeritud Margus Linnamäe Magnum Medical, kelle ravimeid müüakse Apothekas, ja viimase vennale, Aivar Linnamäele kuuluv Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, kes kontrollib Südameapteeki. Ainuüksi vendade Linnamäede firmade käes on 50 protsenti turust. Ehkki vendade firmad väidavad, et on teineteisest sõltumatud, torkab silma, et nad kasutavad läbisegi teineteise meiliaadresse ja isegi sama hulgiladu.

Minister Kiige sõnul on alust arvata, et tegemist on selgelt seotud ettevõtetega.

Tiina Lätti sõnul ei vasta see tõele. "See ei ole tõsi. Apteekide Koostöö Hulgimüük on ilma ladustamisõiguseta hulgimüügiettevõtte, neid on Eestis teisi veel ja nad otsivad endale ladustamisõigusega hulgimüügiettevõte, kelle juurest nad siis saavad oma ladustamise distributsiooniteenused," selgitas Lätti.

"Pealtnägija" käsutuses olev andmebaas ei näita küll ravimite maaletoomise hinda, ent paljastab hinnakäärid haigla- ja jaeapteekide vahel. Eksperdid, kes tabeliga tutvusid, leiavad, et see näitab esimest korda mustvalgel, kuidas ravimiärimehed tegelikult rahvast koorivad. 

Näiteks kui haiglale müüakse tavalist peavalu rohtu Ibumetin 48 senti pakk, siis üldapteeki läheb sama ravim pea euro kallimalt, hinnaga 1 euro ja 45 senti. Apteegis lisandub juurdehindus ja klient saab rohupaki kätte 2,56 euroga. Rida-realt ravimite hindu võrreldes torkab silma hulga sarnaseid hinnaerinevusi ka kõige tavalisemast paratsetamoolist ja peavalurohtudest, une- ja seederavimiteni. Vahed on isegi 60 kuni 90 protsenti.

"Pealtnägija" tuvastas kõige suurema hinnavahe vererõhurohu Betaloc puhul, mida haiglale müüakse vaid ühe sendiga, jaeapteekidele müüakse seda aga 3,13 euroga.

"Tootja või tootja esindajad meie regioonis soovivad, et hulgimüüjad vahendaksid tasuta pakke haiglaapteekidele ja kuna Eesti regulatsioon näeb ette seda, et haiglaapteeki ravimeid müüa saavad ainult hulgimüüjad, siis selliseid vahendsui me ka teeme," rääkis Tiina Lätti.

Ta lisas, et hulgimüüjad ei panegi juurdehindlust, vaid saadavad nullhinnaga need ravimid haiglaapteegidesse.

Hulgimüüjate sõnul saavad haiglad suuri allahindlusi, sest on suured kliendid ning ost käib riigihankega.

"Need turud on erinevad, nad käituvad väga erinevalt. Ja ka ravimid, mida seal kasutatakse, suured pildis ei kattu," ütles Tiina Lätti.

"Riigihangete kestvus ongi enamasti kaks aastat, mõnel juhul ka kolm aastat. Ja see võimaldab ravimitootjatel, kes tegelikult ju määravad ravimite hinna nii jaeturule kui ka haigla turule, lasta alla hinda, ehk et teha pakkumine selle riigihanke raames," lisas Lätti.

Eesti Apteekrite Liidu juhi Kaidi Sarve sõnul on tavaapteekides realiseeritavad ravimikogused on kordades suuremad. "Kui väiksemale kogusele on võimalik teha suuremat allahindlust, siis peab siin olema juba mingisugune konks, et miks seda allahindlust ei tehta nagu suurema ravimi koguse puhul," lausus Sarv.

"Pealtnägija" käsutuses olev tabel, pakub ilmeka näite. Haiglad ostsid 2018 seda sama Ibumetini ligi 2500 pakendit, aga üldapteegid peaaegu 200 000 karpi.

Konkreetse ravimitootja esindaja sõnul oli tegu heateoga Eesti riigikaitsele sest need 2500 pakendit läksid kaitseväele. Küll aga näeme sama suurusjärgu hinnalandust ka teiste ibuprofeenide puhul.

Tanel Kiige sõnul tingib kallima hinna tavakliendile apteekide ja hulgimüüjate senine omavaheline integreeritus.

Nii Tamro kui Magnum väidavad, et järeldused ülikasumitest on väärad. Nende sõnul teevad ravimitootjad haiglatele müües suuri allahindlusi, erinevatel põhjustel. "Haiglaturg on ühtmoodi turg ja jaeturg on teistmoodi turg, nad käituvad täiesti erinevalt," ütles Tiina Lätti.

"Kui jaemüügiturul hulgimüüja müüb oma iseendaga seotud apteekidesse, siis millegipärast ei teki mastaabieffekti, vaatamata sellele, et ketid on väga suured, vaid vastupidi, hinnad on märkimisväärselt kõrgemad. Aga kui kaks hulgimüüjat peavad omavahel konkureerima ja selleks, et saada mingisugust haigla mahtu, haiglaapteekide hangetel, siis tegelikult me näeme, et hinnad on märkimisväärselt soodsamad," kommenteeris Jevgeni Ossinovski.

"Tõepoolest, kui sinna tabelisse sisse vaadata, siis on selgelt näha, et jaeapteegid kogumis ikkagi hangivad kordades suuremaid mahtusid, nii et see võiks ikkagi hinnas väljenduda. Aga mingil põhjusel käsitlevad hulgimüüjad selles olukorras ka ketiapteeke üksikute saartena, nagu see koostöö ei ole mingil põhjusel võimalik," lisas Janar Holm.

Nagu öeldud, on teema väga keeruline ja konfliktne, kuid kui jätkata sama aritmeetikat - arvestades käivet, pakendi mahtusid ja juurdehindlusi maksis Eesti tavainimene 2018. aastal ainuüksi 100 populaarsema ravimi eest üldapteegist ostes suurusjärgus 20 miljonit eurot enam kui haiglad.

"Kahtlemata kogu see olukord on läbipaistmatu. Ta vähemalt selliseid kaine mõistuse ja ka just eeskätt patsiendi huvidest vaadatuna ei tundu põhjendatud ja õiglane. Siin nii apteegireform kui ka laiemalt need sammud, mida ministeerium soovib astuda ravimite kättesaadavuse parandamiseks, turu läbipaistvuse suurendamiseks, aitaksid kindlasti kaasa sellele, et inimesed saaksid mitte ainult vajalikke ravimeid, vaid saaksid neid ka võimalikult mõistliku õiglase hinnaga," rääkis sotsiaalminister Kiik.