Neljapäeval käisid hoonega tutvumas ka valitsuse liikmed.

Rüütelkonna hoone soovitakse renoveerida riigi esindushooneks, kus korraldatakse nii presidendi, riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja asutuste esindus- ja pressiüritusi. Hoones paikneksid ka riigikogu kantselei bürooruumid.

Prognooseelarve hoone ehituseks ja sisustamiseks on 11 miljonit eurot. Hoone renoveerimine võtab aega ligi kaks aastat.

Rüütelkonna hoone sisukontseptsiooni töötas riigikantselei välja koos ajaloolase Andres Kasekampi ja kunstiajaloolase Ants Heinaga. See näeb ette meenutada hoones tegutsenud Eestimaa rüütelkonda, välisministeeriumit, rahvusraamatukogu ja Eesti kunstimuuseumit.

Rüütelkonna hoone uues kujunduses soovitakse kasutada maksimaalselt Eesti disainerite loomingut.

Valitsusele hoone tulevikuvisiooni esitanud riigihaldusminister Jaak Aab ütles, et hoone peaks jääma avatuks ka eestimaalastele ja turistidele.

"Rüütelkonna hoone renoveerimise ja riikliku kasutuselevõtuga me mitte ainult ei päästa Eesti ühte unikaalseimat, praegu tühjana seisvat hoonet, vaid väärtustame kogu selle majaga seotud ajalugu. Teen ettepaneku, et peale rekonstrueerimist oleks see hoone teatud aegadel avatud nii Eesti inimestele kui ka turistidele," lausus Aab.

Rüütelkonna hoone tuleviku ja funktsiooni üle on vaieldud kaua. Suvel arutati hoonesse riigikantselei juurde loodud situatsioonikeskuse ehk SitKe loomist. SitKe jaoks eraldati 2,88 miljonit eurot.

Veel enne seda käis Aabi eelkäija Janek Mäggi välja uitmõtte, et rüütelkonna hoone võiks endale saada Kadrioru kunstimuuseum ehk et hoone võiks saada kunstimuuseumi funktsiooni. See tekitas kunstirahva seas palju küsimusi ja hämmeldust.