Rene Kokk: kui aktivistid keeravad vinti üle, võib tulemus olla vastupidine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kui kliimaaktivistid või ka metsakaitsjad keeravad oma sõnumeid edastades vinti üle, võib tulemuseks olla vastasseis osapoolte vahel ning soovitud eesmärgid jäävad saavutamata.

Kohe saate alguses küsis saatejuht Anna Pihl, kas Kokk usub inimtekkelisse kliimasoojenemisse. Selle on varem kahtluse alla pannud EKRE juhid Mart ja Martin Helme.

Kokk vastas, et inimestel on kliimasoojenemises oma roll kindlasti olemas. "Kui me võtame selle, et viimase saja aastaga on ca kahelt miljardilt rahvaarv kasvanud pea 7,7 miljardi inimeseni, siis kindlasti on ka inimesel oma roll selles. Kahtlemata," ütles Kokk.

Pihl küsis, kui tõsiselt võtab Kokk teadlaste ja aktivistide seisukohti, et meid ootab ees kliimakatastroof.

"See, et teadlased teevad oma tööd ja annavad oma hinnanguid, see on väga hea. Aga meil tihti juhtub minema nii, et tekib üks äärmuslikum seltskond inimesi. Kui minnakse väga üle võlli või hakatakse hirmutama mingite asjadega inimesi, siis see võib tihti anda hea asja nimel töötavatele inimestele vastulöögi," vastas Kokk.

Rahvusvaheliseks superstaariks saanud kliimaaktivisti Greta Thunbergi kohta ütles Kokk, et tema on oma tegevuses vindi üle keeranud. "Kas see nooremale generatsioonile hirmu õhkkonna loomine päris õige on, selles ma ei ole päris kindel," ütles ta.

Kokk: 125 miljonit ei ole põlevkivist loobumiseks piisav

Millal lõpeb Eestis põlevkivist elektritootmine, on Koka sõnul keeruline öelda, aga vaadates seda, kuidas elektritootmine on üksnes turu regulatsioonide põhjal juba vähenenud, siis ilmselgelt oleme sinnapoole teel.

"Elektritootmises põlevkivi ilmselt väheneb, mis aga ei tähenda seda, et me ei peaks põlevkivi kui maavara väärindama ja kasutama edasi nii kaua, kui tal on võimalikult mõistlikud lahendused, näiteks keemiatööstuses. Temaga tuleb mõnda aega edasi minna veel," ütles Kokk.

Saatejuht Anna Pihl viitas, et Euroopa kliimakava järgi on Eestile rohepöördeks ette nähtud 125 miljonit eurot, et põlevkivist loobuda, aga VKG juht Ahti Asmann nimetas seda summat naljanumbriks.

"See summa on täna hinnanguline, läbirääkimised käivad. Aga ilmselgelt ei ole see raha piisav. Selle raha eest me kindlasti seda pööret ära teha ei suuda," kommenteeris Kokk.

Tuumajaama saab otsustada vaid referendumiga

Kokk ütles, et ühiskonnas oleks vaja arutelu tuumajaama teemal.

"Kas on tuumaenergial koht ühiskonnas või ei ole? Kui see arutelu on ära peetud, siis üht või teistpidi tuleks kindlasti küsida rahva arvamust. Ja kahtlemata peab see olema rahva arvamus, see ei saa olla lihtsalt valitsuse otsus," lausus Kokk.

Kokk rõhutas, et teemajaama peale mõeldes ei tuleks kõne alla tehnoloogia, mida kasutati näiteks Tšornobolis või Fukushimas.

"Me räägime täna ikkagi neljanda põlvkonna tuumareaktoritest. On erinevaid lahendusi, mida täna veel ei ole olemaski. Esimesed kolm generatsiooni ma kindlasti välistaks," sõnas Kokk.

Tuumajäätmete puhul kehtib Koka sõnul reegel, et iga riik tegeleb nende ladustamisega ise.

Kokk rõhutas, et kui ikkagi ei suudeta inimesi veenda inimesi, siis tuumajaama ulema ei pea. "Ma ei ole mingisugune tuumajaama propageerija või eestvedaja. Ma olen toonud selle arutelu sellepärast ühiskonnas üles, et see on vaja läbi rääkida," lisas ta.

Kokk metsanduse arengukavast: teist nii suurt avaliku kaasamisega arengukava koostamist pole Eesti ajaloos olnud

Kokk ütles, et süüdistused RMK aadressil ei vasta tihti tõele ning ümberlükkamine enam meediakajastust ei saa.

"RMK-d auditeeritakse mitu korda aastas. Arvestades seda, kui palju RMK metsatöid teeb, siis kindlasti on ka vahest neid asju, mis võib-olla ei ole päris nii nagu peaks olema. Aga ühiskond ei peaks RMK-d nägema kui suurt metsaraijujat ja riigieelarvesse raha toojat," rääkis Kokk.

Kokk ei nõustunud väitega, et RMK puhul kaaluvad majanduslikud huvid üles kohalike huvid. "Viimaste aastate RMK suuremad dividendi näitajad on tulenenud sellest, et puidu hind oli hea. Aga me jätame täna rääkimata selle, kui palju RMK panustab meie igapäeva ellu, näiteks matkaradade ja metsateede näol," rääkis ta.

Vastates küsimusele, kas lageraiet tehakse liiga palju, ütles Kokk, et see tunnetus inimestel on tekkinud ilmselt selle pealt, et näeme ringi sõites teede ääres vähem metsa. "Omal ajal olid suurte teede ääres Nõukogude Liidu sõjaväe reservalad, kus hoiti metsa ja ei võetud maja, need olid sõjaväe varud. See on üks põhjus, miks me täna näeme, et just teede äärest on palju metsa ära võetud. Teine probleem on viimaste aastate soojad talved," selgitas Kokk.

"Me oleme astumas sammu, et me tahame tuua uuendusraie (lageraie - toim.) langi suuruse uuesti seitsme hektari pealt viie hektari peale," lisas Kokk.

Koka sõnul ei saa nõustuda, et metsanduse arengukava puhul on rakendatud kinniste uste poliitikat. "Minu üks esimesi käskkirju oli see, kus ma liitsin sinna juhtkogusse juurde mõned huvigrupid. Juhtgrupis on päris hulk neid osapooli, kes on öelnud, et keskkonnaministeerium on seda väga tasakaalukalt ja väga suure kaasamisega teinud. Teist nii suurt avaliku kaasamisega arengukava koostamist Eesti ajaloos pole olnud," ütles ta.

Rääkides prügiveost ja inimeste hirmust prügiveo hinna tõusu ees, ütles Kokk, et need on pigem hangetes kinni.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: