Kristel Järve: metsandus – arengukavaga või arengukavata?

Metsanduse uue kümnendi arengukava ei valmi küll õigeks ajaks, aga töö selle kokkupaneku kallal jätkub täie hooga. Lähiajal vajame poliitilist otsust, kuidas toimetame seni, kuni uut arengukava pole veel vastu võetud, kirjutab Kristel Järve.
Praeguseks on selge, et hoolimata vara alustamisest ja laialdasest kaasamisest metsanduse järgmise kümnendi arengukava (MAK2030) tähtajaks ei valmi. Keskkonnaministeeriumile on olnud arengukava koostamine väga oluline, sest muuhulgas aitaksid ühised ja kirja pandud sõnumid leevendada metsanduse konflikte ka ühiskonnas ning, mis seal salata, ka ametnike töö teeks see lihtsamaks.
Seepärast oleme andnud endast kõik oleneva, et arengukava õigeks ajaks valmiks, kuid paraku on takistuseks saanud just välise partneri, täpsemalt arengukava mõjude hindaja, leidmine.
Kuniks MAK2030 sisuga edasi toimetame, on meil tegelikult kaks valikut: kas jätkata arengukavata või pikendada kuni uue valmimiseni eelmist. Selleks tulebki kaaluda, mis ühel või teisel juhul juhtub, millised on meie kohustused ja milline on korrektne viis asja otsustamiseks.
Arengukava poolt ja vastu
Alustame võimalusest, mille keskkonnaministeerium on ühe võimalusena välja pakkunud – pikendada praegust arengukava (MAK2020). Metsanduse arengukava üle otsustab riigikogu ja selleks vajab ta loomulikult ka taustamaterjali. See ongi korrektne lähenemisviis – otsustajatel peab olema info ja infot pakub vastava valdkonna ministeerium.
Lisaks tuleb ettepanek ka teiste asjassepuutuvate ministeeriumidega kooskõlastada ja küsida tagasisidet huvirühmadelt. Taustainfot, põhjendusi ja mõju kirjeldatakse otsuse eelnõu seletuskirjas ning lisaks planeerisime esitada ülevaate praeguse arengukava täitmisest.
Selguse huvides olgu öeldud, et praeguse arengukava pikendamise eelnõu ei ole ministeerium veel esitanud. Seda võimalust on arutatud pigem soosivalt vaid MAK2030 juhtkogus ja minister on plaani tutvustanud ka riigikogu keskkonnakomisjonis.
Kuna metsanduse arengukava on üks metsa jätkusuutliku majandamise indikaatoreid, siis on hea, kui riigil on arengukava.
Ühiskonnas on tekkinud küsimus, kas pikendamise tõttu hakatakse raiuma arengukavas kirjeldatud optimaalse raiemahu ulatuses 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Vastus on, et kindlasti mitte seetõttu. Raiemahtu suunatakse erinevate seadustega, mis oma kehtivust ei kaota, samuti on oluline roll nii ilmastikul kui ka puiduturul.
Selle arengukava jooksul on keskmine raiemaht olnud 10,7 miljonit tihumeetrit aastas; veidi üle 12 miljoni on see ulatunud vaid kahel aastal, olles seejuures viimasel ajal pigem langustrendis. Muide, ka kolmel järjestikusel aastal 15 miljonit tihumeetrit raiudes ei jõuta keskmiselt 12 miljoni tihumeetrini aastas arengukava kogu perioodi jooksul.
Kirjeldatud optimaalset raiemahtu piirab omakorda MAK2020 alaeesmärk, mis lubab pikas perspektiivis puitu kasutada vaid metsa juurdekasvu ulatuses ning metsaseaduses on ka võimalus raiemahtu piirata – seda juhul, kui raiemaht hakkab ületama majandusmetsade juurdekasvu.
Aga otsustada on ka võimalik, et jätkame uuest aastast ilma arengukavata, kuni oleme uue valmis saanud. Mis siis juhtub? Ka sellisel juhul kehtivad metsanduses kohustused ja piirangud, mida seavad mitmed seadused (sh metsaseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus, muinsuskaitseseadus jm).
Arengukava ongi loomult pigem valdkonna arengu suunamiseks, seda ühiste kokkulepete abil, ning sisu poolest ei ole tõenäoliselt midagi katki, kui paar aastat uute arengute tarvis veel ootame. Ja see, mis on kiireloomuline või ei kannata oodata, sellega me sõltumata arengukavadest juba ka tegeleme, olgu selleks üraskikahjustused, lageraielangi suuruse vähendamine või kevadise linnurahu pidamine.
Forest Europe'i raporti SoeF 2015 kohaselt ei ole metsanduse arengukava isegi mitte kõigil Euroopa riikidel. Samuti ei ole selle koostamiseks ei Euroopa Liidu ega rahvusvahelisel tasemel õiguslikult siduvat kohustust. Mõnes teiseski riigis on metsanduse arengukava koostamine võtnud aastaid, isegi viis. Tõsi, kommunikatsioonis on metsandus ilma arengukavata mõnevõrra haavatavam nii rahvusvahelisel tasemel kui ka siin Eestis.
Miks ikkagi arengukava?
Jälle see raiemaht... Ei, metsanduse arengukava peamine sisu ei ole raiemaht. See on vaid üks indikaatoreid, mis metsa puidulist kasutust kirjeldab. Kuidas raiemaht kujuneb, oleneb sellest, milline on metsa olem – kui vana, kui palju, millised liigid – ning milliseid arenguid ootame, millist metsa tulevikus soovime, milliseid hüvesid pakutakse.
Kas olete endalt küsinud, miks on just selline number raiemahuna välja pakutud, olgu 12, 15 või kaheksa miljonit tihumeetrit aastas? Muide, ökoloogilises võtmes on raiemahust palju olulisem raiete paigutus ja pindala. Kliimamuutuste osas aga metsa vastupidavus isegi veel rohkem kui otsene sidumine ja talletamine. Sotsiaal-majanduslikus vaates – nii puidutulu ja tööhõive kui ka metsa muude rohkete hüvede pakkumine.
Metsanduse kümneaastaste arengukavade kokkupanekut nõuab ka metsaseadus. Kui eespool oli juttu ajutisest arengukavata olemisest, siis pikemas perspektiivis on metsanduse tegevussuundade kokkuleppimine ikkagi oluline.
Arengukava annab meile laia raami ja teadmise, et selle raami sees on üsna turvaline toimetada. See ei tähenda aga, et arengukavas otsitakse kokkulepet kõiges, Arengukava on ikkagi üldine ja suur riiklik strateegiadokument, mis seab suundi ega peaks koosnema väikestest detailidest. Seega on stabiilse loodus-, elu või majanduskeskkonna toimimiseks pikaajalised kokkulepped ikkagi vajalikud.
Kui kaugel uue arengukavaga oleme?
Just küsimustega, mis on praegu metsanduses vaja muuta ja kuidas seda teha, me MAK2030 koostamisel tegelemegi. Alustasime sellega juba ligi kolm aastat tagasi ja arvestades avalikkuse teravnenud tähelepanu metsanduse suhtes, võtsime asja suurelt ette.
Protsessi kirjeldamiseks võib ilmselt kirjutada raamatu või mitu, sest see on tõesti olnud mahukas.
Otseselt probleemide kirjeldamises, kogumises ja lahenduste pakkumises ehk sisuliselt MAK2030 sõnastamises on osalenud umbkaudu sada inimest, koos küsitlusele vastanutega aga u 700 inimest, sealhulgas viis ülikooli. Oma sõna on öelnud nii tippteadlased kui ka n-ö inimesed tänavalt. Otseselt MAK2030 koostamiseks on peetud tublisti üle kolmekümne kohtumise, mis sageli vältasid terve päeva. Ja tegelikult on eelnõu mustand valmimas, isegi kevadine koroonaviiruse puhang ei takistanud edasi töötamast
Kogu protsess oligi hästi graafikus kuni hetkeni, mil luhtus MAK2030 eelnõu mõjuhindamise teine hange. Sageli on seda segamini aetud stsenaariumide ebaõnnestunud mõjuhindamisega, kuid tegelikult on see hoopis eraldi protsess.
Nii nagu kõigi teiste riiklike strateegiliste dokumentide puhul, algatatakse paralleelselt arengukava koostamisega keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Praeguseks on KSH ja muude mõjude hindaja hange kukkunud läbi neljal korral. Ettevõtjate sõnul on peamised takistused materjali suur maht, avalikkuse suur huvi ja metsandusekspertide vähesus neis ettevõtetes.
Viimase hanke luhtumisel toodi põhjuseks ka olemasolev töökoormus, sest riigis on praegu koostamisel 61 üldplaneeringut, mille mõjuhindamisi teevad samad ettevõtted. Seetõttu olemegi hankeid ka muutnud, näiteks jaganud kaheks etapiks ja peatselt kuulutame välja suurema, rahvusvahelise hanke.
Vahetult enne, kui ebaõnnestus teine hange, ebaõnnestus eelmise aasta lõpul ka huvirühmade soovide baasil koostatud metsanduse arengustsenaariumide mõju hindamine, mida viis läbi SEI Tallinn. Põhjus selles, et töö ei vastanud ülesandele.
Kuna mõjuhinnangut ei olnud, siis ei soovinud MAK2030 koostamiseks kokku kutsutud juhtkogu arengustsenaariumeid arutada ning otsustas, et sisuline töö jäetakse keskkonnaministeeriumi ametnikele. Lähtuma pidime aruteludes saavutatud konsensustest ning juhtkoguga koostatud teksti ka etappide kaupa kooskõlastama.
Seega ongi keskkonnaministeerium sel aastal sisulist tööd innukalt vedanud ja jutud ummikusse jooksmisest on ennatlikud. Viimati kohtuski MAK2030 juhtkogu 28. septembril, mil suutis leida ka kokkuleppe ühes arengukava alaeesmärgis: metsa elurikkus peab säilima ja edenema.
Teiste alaeesmärkide kokkuleppimist jätkame järgmisel kohtumisel. Ja, muide, seni ei ole juhtkogu veel kordagi kasutanud hääletamist, vaid ikka konsensuslikku lähenemist kasutanud.
Mis saab 1. jaanuaril 2021?
Loodetavasti tähistame kõik uue aasta tulekut. Metsad kasvavad edasi, sama hästi või paremini on hoitud metsades elavad linnud ja loomad ning inimesed saavad tööd loodusturismi teenuseid pakkudes, puitu töödeldes, metsa uurides või seda maalides.
Toimetaja: Kaupo Meiel