Video: Ukraina maareform tekitas ülemraadas järjekordse kähmluse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rüselus Ukraina ülemraadas.
Rüselus Ukraina ülemraadas. Autor/allikas: SCANPIX/SIPA

Ukraina parlamendis ehk ülemraadas puhkes neljapäeval kähmlus maareformi puudutava eelnõuga seoses.

Ka reedel ei õnnestunud rahvasaadikutel vastuolulise eelnõu asjus kokkuleppele jõuda ning seetõttu lükati teema edasi 18. veebruaril toimuvale istungile, vahendas Unian.

Umbes 15 saadikut president Volodõmõr Zelenski erakonnast ja nende vastased endise peaministri Julia Tõmošenko parteist hakkasid neljapäeval üksteist kõnepuldi juures tõukama, kui kogu arutas reformi teisel ja viimasel lugemisel.

"Ukraina maa müümine on kuritegu!" hüüdis parlamendisaadik Vadõm Rabinovõtš, kes kähmluses ei osalenud.

Asespiiker Ruslan Stefantšuk kutsus saadikuid korrale. "Parlament on arutelude koht. Põhjendage oma seisukohta arutelus, mitte ahvihüpetega," lausus ta.

Seejärel saadikud rahunesid ja teine lugemine jätkus.

Maareformi teisel lugemisel esitati kokku 4018 muudatusettepanekut.

Lisaks rüselusele paistis neljapäevane istung silma ka erinevate mahlakate sõnavahetustega ning venitamistaktika kasutamisega, mille raames mõni rahvasaadik tegeles sülearvutist seriaalide vaatamisega.

Terav keelepruuk ja rüselemised ning aeg-ajalt ka kaklused pole Ukraina ülemraadas eriti suureks harulduseks, üheks kurikuulsamaks juhtumiks on ilmselt see, kuidas 2015. aasta aasta detsembris üritas Petro Porošenko bloki esindaja Oleg Barna tollast peaministrit Arseni Jatsenjukki kõnepuldist "ära kanda". 

Varasemast ajast on mälestusväärne ka 2012. aastal aset leidnud massikaklus, mis on märkimisväärne ka seetõttu, kuidas parlamenti valitud poksikuulsus Vitali Klitško (hilisem Kiievi linnapea - Toim.) "amatööride" etteasteid rahulikult kõrvalt vaatas.

Praegu erimeelsusi põhjustav eelnõu lubab hakata müüma riigi viljakat põllumaad 2020. aasta oktoobrist. Dokument läbis esimese lugemise, kuid selle edasiliikumine takerdus, kui opositsioonisaadikud esitasid tuhandeid muudatusettepanekuid.

Kunagi Euroopa viljasalveks peetud Ukrainal on umbes 32,5 miljonit hektarit viljakandvat maad. Seda on pea kaks korda rohkem kui Prantsusmaal.

Reformist oodatakse majanduskasvu kiirenemist, kuid mõned kriitikud pelgavad, et see lubab rikastel ukrainlastel luua suured maaomandid maast, mida nad praegu üürivad, ning väikesed tegijad jäävad maast täitsa ilma.

Teised pelgavad, et eelnõu lubab välismaalastel hiljem Ukraina põllumaa üles osta.

Valitsus plaanis algselt lubada välismaalastele põllumaaostu 2024. aastal, kuid Zelenski lubas vastaste surve tõttu korraldada asja üle rahvahääletus.

Ta tegi muidki järeleandmisi. Kui seni taheti lubada ühel inimesel osta kuni 200 000 hektarit, siis nüüd vähendati see 10 000 hektarile.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: