Seeder: Eesti ja Venemaa on teineteise ämmaemandad

Kui Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, kas see oli seda ka Nõukogude Venemaale, kellele Tartu rahu oli samuti esimene rahvusvaheline tunnustus? Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et Venemaa, lihtsustatult, on olnud Eesti Vabariigi ämmaemand ja Eesti Vabariik on olnud Nõukogude Venemaa ämmaemand.
Ajaloolistele kalambuuridele vaatamata seisab Seeder aga kindlalt vastu Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisele ja peab õigeks idanaabriga uusi piiriläbirääkimisi.
"Meil on aega läbi rääkida küll, meil ei ole kuhugi kiiret. De facto on piir [Eesti ja Venemaa vahel] praegu paigas, kontrolljoonena. Piiride üle läbi rääkimised võivad olla väga pikaajalised, see võib olla aastakümnete, võibolla ka sajandi küsimus, aga kindlasti ei peaks me päevapoliitilistel ja "pragmaatilistel" kaalutlustel kiirustades sõlmima lepingu, mis pikas perspektiivis ei vasta meie rahvuslikele huvidele," ütles Seeder usutluses ERR-ile.
Kas see tähendab, et Eesti peaks alustama uusi piiriläbirääkimisi? "Loomulikult," nõustus Seeder. "Mina ei kuulu nende tarkade diplomaatide ja ametnike hulka, kes kinnitavad, et paremat piirilepingut me ei saa, kui see, mis on praegu ette valmistatud."
Seeder rõhutas, et "me ei ratifitseeri senisel kujul ette valmistatud piirilepingut" ning lisas, et seda ei soovi teha ka Venemaa.
"Ei ole teisel poolel tahet ja ei pea meie käima Moskvas kummardamas, et selle piirilepinguga edasi liikuda," sõnas Seeder.
Seederi sõnul on põhimõtteline küsimus, otsekui alguspunkt, kas Venemaa tunnistab Tartu rahulepingu kehtivust. "Jah, sellest tuleb alustada. See on Eesti riigi alusdokument, meie sünnitunnistus. Kuni me ei ole Venemaaga neid fundamentaalseid eriarvamusi lahendanud, ei ole siin mõtet selle [piirilepingu] protsessiga edasi minna," ütles ta.
Valitsusliitu kuuluva Isamaa esimees Seeder sõnastas enda jaoks kõige olulisema küsimuse nii: "Kas Venemaa tunnistab Eesti riiki võrdväärse partnerina ja tunnistab Eesti riiki, mis on asutatud 1918? Nii kaua, kui Venemaa räägib Eesti NSV-st välja kasvanud uuest riigist, ei ole meil mingisugust põhjust ja võimalust, pidades silmas Eesti strateegilisi huve, rääkida piirilepingu sellisest ratifitseerimisest."
Kuus aastat tagasi, veebruaris 2014 välisministrite Paeti ja Lavrovi allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise vastu on samuti valitsusse kuuluv EKRE.
Peaminister Jüri Ratas, Keskerakonna esimees, peab piirilepet vajalikuks. "Konkreetsus, selgus on parem, seda on vaja. Aga ma ei usu, et lähiaastatel see saaks olema väga tõenäoline," sõnas Ratas kuu aja eest ETV "Esimeses stuudios".
Ratas on ka varem tunnistanud sisepoliitilist patiseisu piirilepingu osas, kus praeguse valitsuse osapoolte vahel on ületamatud erimeelsused.
Küll aga toetab Ratas Eesti-Vene suhete edendamist. "Ma igal juhul toetan seda, et me ei istuks naabriga toa nurkades, vaid me püüaksime hoida dialoogi. Loomulikult me hoiame seda dialoogi nende väärtuste pinnalt, mis on Eestile olulised ja mis on meie liitlastele olulised," rääkis Ratas "Esimeses stuudios".
Pikka Toomas Sildami intervjuud Helir-Valdor Seederiga presidendi vetost ja pensionireformi tulevikust saab ERR-i veebist lugeda teisipäeva hommikul.