Vene poliitikud kritiseerisid Põlluaasa viidet Tartu rahu järgsele piirile

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti-Vene piiripunkt Narvas. Autor/allikas: ERR

Vene parlamendiliikmed kritiseerisid riigikogu esimehe Henn Põlluaasa uusaastatervituses esitatud seisukohta Tartu rahulepingus sätestatud piirijoone kehtivusele ka praegu.

"Sellised väljaütlemised üha kaugendavad võimalust Venemaa ja Eesti vahel 2014. aastal allkirjastatud piirileppe ratifitseerimiseks ja loovad täiendavat pinget kahepoolsetesse ja parlamentidevahelistesse suhetesse," ütles riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski. Tema hinnangul on Põlluaasa sarnased väljaütlemised tehtud kodumaist auditooriumi silmas pidades.

Riigiduuma saadik Jelena Panina märkis, et Põlluaasa sõnad on kohatud ning võivad teravdada kahe riigi vahelisi suhteid. "Seda võivad ära kasutada mõjukad ringkonnad Läänes, kes näevad Balti riikides vahendit Venemaale surve avaldamiseks. Sellisel juhul võivad Balti riigid, sealhulgas ka Eesti sattuda globaalse konfrontatsiooni keskmesse," rääkis Panina Vene uudisteagentuurile RIA Novosti.

Vene parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu välissuhete komitee esimene aseesimees Vladimir Džabarov rõhutas, et Tallinnal ei ole võimalik saavutada Moskvaga normaalseid suhteid, kui Eesti poliitikud lubavad endale selliseid väljaütlemisi. "Kui nad tahavad normaalseid heanaaberlikke suhteid, tuleb eemalduda sellistest standarditest kui absoluutselt kasututest ja mõttetutest, mis peale selle, et pingestavad kahe riigi suhteid, midagi juurde ei anna," ütles Džabarov telekanalile RT. Tema hinnangul on Tartu rahu järgse piiri saavutamine Eesti jaoks kättesaamatu eesmärk. "Temaga (Eestiga - toim.) ei hakka keegi seda isegi mitte arutama," leidis Džabarov.

Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee liige Sergei Tsekov leidis, et Põlluaasa sõnad taga on soov saada tähelepanu. "Venemaa ja Eesti vahelise piiri muutmine on võimatu. Sellest räägitakse ka Venemaa põhiseaduses: hiljutiste muudatuste kohaselt on Venemaa territooriumi loovutamine lubamatu," märki Tsekov oma kommentaaris RIA Novostile.

Tartu rahulepingus sätestatud piirijoon ei kattu praeguse Eesti ja Venemaa vahelise piiriga, mis on sätestatud ka uues, kuid ratifitseerimata piirileppes. See tähendab, et osa Tartu rahulepingu järgselt Eestile kuuluvaid alasid on praegu Venemaa valduses.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles eelmise aasta septembris Venemaa ajalehele Kommersant antud intervjuus, et Eesti ei kavatse Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitada.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: RIA Novosti

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: