Keskkonnainspektsioon soovib tõsta trahvide piirmäärasid

Ebaseaduslik akude vedu Eesti-Läti piiril
Ebaseaduslik akude vedu Eesti-Läti piiril Autor/allikas: Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsioon saab määratud trahvidest kätte pea 90 protsenti, ent soovib tulevikus trahvide piirmäärasid tõsta.

Keskkonnainspektsioon alustas mullu keskkonnarikkumiste tõttu üle 1200 väärteomenetluse. Kõrgendatud tähelepanu all olnud jäätmevaldkonnas alustati seejuures 232 väärteomenetlust. Enim kaebusi tuli õhukvaliteedi osas, ent suurimat muret teeb inspektsioonile jäätmevaldkond.

"Räägime nii ehitus- kui lammutusjäätmete vaheladustamisest ja nende mahajätmisest kuskile platsile. Segaolmejäätmete puhul ei toimu tõhusat lahus kogumist ja taaskasutust. Riik on siin silmitsi probleemidega. Kuid ka pakendijäätmetega seotud teemadega," rääkis ERR-ile keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.

Üheks keskkonnainspektsiooni tänavuseks prioriteediks on Muuga-Maardu õhu-uuring. Kalanduse poolel aga pööratakse tähelepanu tööstustele, et mustalt püütud kala poleks võimalik seal legaliseerida.

Avarsalu sõnul saab inspektsioon määratud trahvidest kätte 90 protsenti. Siinjuures aga hakkab senine trahvi piirmäär ajale jalgu jääma.

"Kümnetes tuhandetes tehatavad väärteokorras karistused ei pruugi enam mõjusad olla. Seal võiks seda määra tõsta ka sadade tuhandeteni, mis erinevates seadustes on võimalusena olemas," ütles Avarsalu.

Vastavad eelnõualgatused on inspektsiooni juhi sõnul tehtud. "Arutelud on käima pandud ning varem või hiljem jõuab ta riigikogu lauale, kes peab need otsused ära tegema."

Metsasektor aga on keskkonnainspektsiooni vaates üsna hästi kontrolli all ning rikkumisi on teiste valdkondadega võrreldes pigem vähem. "Need rikkumised pole niivõrd tahtlikud, vaid teinekord hooletusest tingitud ja mitte väga suure keskkonnamõjuga. Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on pilt kardinaalselt teine," märkis Avarsalu.

Küll aga on Avarsalu sõnul ilmselt ühiskonna hoiakud muutumas ning inimestes tekitavad vastumeelsust metsaraie viisid, mis on küll ajas leebemaks muutunud. "Siin on oma mõju ka pehmetel talvedel. See tähendab, et raiete koguhulk võib küll sarnane olla, kuid neid tehakse rohkem inimeste silme all, kas tee ääres või kodude lähedal. See võimendab selle raiumise emotsionaalset mõju."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: