Novikov: Tallinna kaubamaja juurde tunneli rajamine ei ole veel otsustatud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna südalinna üks tähtsamaid ristmikke võidakse juba paari aasta jooksul viia osaliselt maa alla ja uued ideed liikluse korraldamises on pannud seisma Tallinna kaubamaja ümberehituse. Abilinnapea Andrei Novikov ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et asi ei ole siiski veel otsustatud ning tunneli rajamine on ainult üks võimalus.

Tallinna südalinna ootab ees suur kaevandustöö, kuid ebaselgeks jääb, millal. Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea, kuidas siis on: linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk ütleb, et 95 protsendi ulatuses on kokkulepped ja asjad juba otsustatud, arhitektide liidu juht Katrin Koov kurvastab, et avalikkust ei ole üldse kaasatud. Kuidas te seisu kommenteerite?

Me kindlasti oleme kaasanud kinnisvaraomanikke, kes on selle arenduse ümber ja on sellega otseselt seotud. Küll aga ma ei oleks nii optimistlik, et 95-protsendiliselt on kõik selge. Küsimus ongi selles, et kui me tahaksime anda kaubamaja projekteerimistingimustele rohelise tule, siis me võiksime seda teha, kui nad leiaksid ligipääsu oma kinnistule ja oma maa-alustele korrustele, kus on -3 parkimist, läbi oma kinnistu ja võib-olla sealt linnaruumiga samalt tasapinnalt.

Kui aga juurdepääsuks on planeeritud linna avalikult tänavalt või Rävala puiestee keskelt tekitada üks auk, siis kindlasti vajab see linnaga kooskõlastamist ja linna enda huvidega, kaasa arvatud linna perspektiiviga arvestamist.

Kui kaubamaja projekteerimine käis ja lähteülesanne anti, siis oli linnavalitsus teisel arvamusel, ütleme, rumalamas seisus. Nüüd on siis spetsialistid tulnud linnavalitsusse ja öelnud, et nii linna ei planeerita. Miks selline olukord tekkis?

Sellepärast, et siis, kui oli kaubamaja arhitektuurikonkurss, ei olnud juttu veel trammist, see tuli hiljem. Ning kindlasti, kui me näeme ühe võimalusena ka Rävala puiesteele trammi toomist, siis esiteks selle tunneli tehniline lahendus ei võimalda seda ja teiseks oli muidugi ka tunnelil terve rida hädasid.

Tunneli üks juurdepääs saab olla arendusele, kus on suurusjärgus 250 autokohta. Ainuüksi kaubamaja nägi selle planeeringuga ette 500 parkimiskohta, lisaks oleks Rävala 8, mida pidi sama tunnel teenindama, veel 250 parkimiskohta. Nii et tegelikult siin ei ole juttu mitte ühest tunnelist, vaid tõesti, nagu ka algse plaani juures oli, tervest reast tunnelitest, mis oleks pidanud varustama maa-aluseid korruseid, mis ei ole kindlasti linna huvi.

Autode maa alla suunamine läheb maksma 25-50 miljonit eurot ja linn tahaks, et kolmandiku maksaksid kinni arendajad. Miks nad peaksid seda tegema, kuidas te neid sunnite?

Me kindlasti ei sunni neid. Esiteks, see on üks võimalus. Kuni pole midagi otsustatud, on kõik võimalused lahti. Tunnel on üks võimalus, kuidas tagada juurdepääs nii kaubamajale kui ka Rävala 8 arendusele ja ühtlasi ka potentsiaalselt Viru keskuse tulevaste plaanide realiseerimiseks.

See ei ole kindlasti täna otsustatud, see on üks võimalus, mida me kaalume, kuid enne, kui ei ole valmis konkreetset projekti, ei ole võimalik ka arvutada maksumust ega kuidagimoodi panna paika ajakava, mida tegelikult ka kõik arendajad täna küsivad: esiteks, kui palju maksab ja millal tuleb?

Me küsime ka. Kui 2024 peaks tramm juba liikuma Laikmaa tänaval, tähendab see, et järgmisel aastal peaks hakkama ehitama autotunnelit, et tramm saaks üle tunneli ja jalakäijad üle autode käima hakata. Miks selline tähtaeg on üles tõusnud, kas seda rahastatakse europrojektist, näiteks Rail Balticu projektist?

Tõesti, Rail Baltic on tänane rahastusallikas, mille osas on olnud kokkulepe. Nimelt on Rail Baltic toonud Tallinnale võib-olla ainsa omavalitsusena juba täna midagi head, kus on ühendus lennujaamast trammi näol kuni Majaka tänavani ja nii edasi. Potentsiaalselt näeksime, et see oleks pikendatud kuni sadama territooriumini.

Selle eelkalkulatsioon on suurusjärgus 25 miljonit ning täna on olemas Rail Balticuga kokkulepe, et nii kui meil valmib eskiisitasandil oma lahendus, kuidas hakkab tramm kulgema - täna on nimelt kaks varianti, kas ta kulgeb mööda Laikmaad või Narva maanteed, üks ettevõte on võitnud konkursi ja hindab, milline on majanduslikult mõttekam variant - pärast seda, kui need variandid on otsustatud, saab esitada ka rahastustaotluse. Siis sõltub juba sellest, kas see esiteks leiab heakskiidu ja teiseks, milline on vastava meetme realiseerimisperiood. Kuid teoreetiliselt tahaks tõesti, et see hakkaks käima 2023-2024.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: