Lukase sõnul on Eesti ühiskond saanud niipalju jõukaks, et võime rääkida tõeliste metseenide tekkimisest. Jõukate Lääne-Euroopa riikide tasemeni eraraha osakaal kultuuri toetamises siiski veel ei jõua.

Lukase sõnul oleks Kultuurkpitalile tehtavate annetuste vabastamine 20- protsendisest tulumaksust viis, kuidas eraannetajaid tulevikus juurde võita.

"Avalik sektor on ju väga huvitatud, et seda annetamise rõõmsat koormat kannaksid ka eraannetajad - nii ettevõtted ja metseenid ja, et seda rohkem oleks on vaja näidata, et riik hoolib suuremeelsusest ehk neist kes rahaliselt kultuuri toetavad. Maksuvabastus on üks viis seda näidata," sõnas Lukas.

Lukase sõnul viib ta maksuvabastuse ettepaneku paari nädala pärast valitsusse.

"Näitan ära selle ettepaneku tugevused, minu meelest sellel nõrkusi ei olegi. Siis läheb asi riigikokku. Minu eesmärk on, et maksuvabastus hakkaks kehtima järgmisest aastast," rääkis Lukas.

Kultuurkapitali juht Kertu Saks ütles, et nad on aastaid soovinud, et valitsus selle muudatuse teeks.

"See on eelkõige väga suur soov nendelt annetajatelt, kes on meie poole pöördunud. Me juba täna saame oma tõlkeprogrammidesse suuri annetusi, mis on suuremad, kui 100 000 eurot. Annetajad soovivad toetada sihtgruppe just läbi Kultuurkapitali, sest meil jagavad raha ekspertgrupid. Nende teadmisi soovitavad annetajad kasutada," selgitas Saks.

Täpsed arvutused selle kohta, kui palju maksusmuudatus riigieelarvest raha ära võtaks ning kui palju Kultuurkapitalile juurde annaks, praegu puuduvad.

"Me teame seda, et mitmed annetajad on juba öelnud, et nad ei taha jätkata, kui seda tulumaksuvabastust ei tule," tõdes Saks.