"Minu meelest oli kõige tabavam Oudekki Loone, kes ütles, et rahvusvahelised suhted on taas avalikult realistlikud," ütles Sildam, kommenteerides teisipäeval riigikogus peetud välispoliitika arutelu.

Sildami hinnangul peegeldus realism ka välisminister Urmas Reinsalu kõnes, kus ta tervitas näiteks USA esitatud Lähis-Ida rahuaalgatust, ehkki mõned selle osad oli rahvusvahelise õigusega vastuolus. Sildam viitas, et ka Reinsalu ise tõi oma kõnes välja, et Eesti väärtustab rahvusvahelist õigust ja reeglitepõhist maailmakorda.

"Mida Ameerika Ühendriigid on antud juhul valesti on teinud? Nad tegelevadki rahvusvahelise õiguse loomisega, mis ei ole midagi muud, kui riikidevaheline tasakaal. Me peaksime olema erakordsed õnnelikud, et uue rahvusvahelise õiguse loomise ja riikidevahelise tasakaaluga tegeleb demokraatlik õigusriik, kus on selge ja läbipaistev valitsemine kui et sellega tegeleks Hiina või mõni muu diktatuur. Nii lihtne see ongi," leidis Samost.

Tema sõnul on Eesti jaoks kaks olulist riiki - Venemaa, mis võib Eesti julgeolekut ohustada ja USA, mis suudab meie julgeolekut tagada.

Sildami küsimusele, kas Eesti võiks ka midagi kriitilist USA käitumise suhtes öelda, leidis Samost, et see mure on täiesti asjatu, kuna Euroopa riigid on aastakümneid USA-d kritiseerinud.

"Aga oleks ka väga veider, kui meil oleks välisminister, kes teeks poisikeselikke avaldusi Ameerika Ühendriikide sisepoliitika kohta. Me ei ole ka seda teinud. Sama veider oleks ka see, kui mõni meie liider teeks samasuguseid avaldusi mõne Venemaa liidri kohta. Eesti edu ei peitu selles, et me ise otsime endale asjatut tüli," tõdes Samost.

"Ma saan väga hästi aru, milline on USA roll siinse piirkonna julgeolekus, kuid minus tekitab aeg-ajalt küsimusi, kui Eesti viskab esimesena käe üles suhteliselt keskpärastes olukordades ja avaldab oma siirast toetus USA-le," leidis Sildam.

Samosti hinnangul pole Eesti midagi sellist siiski teinud ja on käitunud üsna läbikaalutult.

"Realism tähendab ka seda, et keelt kasutatakse nüansseeritult. Minu arvates on ta Ameerika suhtes olnud väga jõuliselt ühesuunaline. Ma ei arva, et me peaksime ametlikul tasandil oma näppe USA sisepoliitikasse toppima, aga ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena on Eesti vastutus palju suurem kui lihtsalt selle maailmanurga elanikuna," väitis selle peale Sildam.

"Eesti välispoliitika vastutus on eelkõige ja ainult seista Eesti julgeoleku ja turvalisuse eest. Kõik muu on teoorias väga kaunis, aga eelkõige on Eesti välispoliitika hästi tehtud siis, kui Eesti turvalisus on tagatud," rõhutas aga Samost. Tema sõnul on Eesti välispoliitika peamiselt julgeolekupoliitika.

"Öelda, et midagi üllatavat oleks välismnistri kõnest või opositsiooni küsimustest välja koorunud - mina päris sinna ei läheks. Tõsi on, et selle valitsuskoalitsiooni välispoliitika on teistsuguste aktsentidega, kui on olnud eelmise valitsuse välispoliitika või mitme teise eelmise valitsuse välispoliitika. Võib-olla on see poliitilisem välispoliitika, kui siiamaani on pikkade aastate vältel harjutud, kus välispoliitika kujundamisega on vähem tegelenud poliitikud ja välisministrid ja rohkem tegelenud välisministeeriumi ametnikud. Aga öelda, et meil on nüüd teistsugune välispoliitka kui varem või midagi on katki - see on midagi, mis juhib meie tähelepanu kõrvale päris olulistelt küsimustelt. Ehk siis sellest, millest Eesti julgeolek maailmas sõltub ja mida me teha saame, et see julgeolek võimalikult kindel oleks," tõdes Samost.