"Nii katki pole meie välispoliitika veel kunagi olnud ja kui see pole oht meie julgeolekule, siis mis see on. Valitsuse osapoolte sisepoliitilise maiguga mängud teevad mõistliku osa ühisosa leidmise üha keerukamaks. Kui me ei suuda lähiajal sisemisi erimeelsusi ületada, on meil seda keerulisem ka Euroopa Liidus transatlantilistes või regionaalsetes suhetes ühtehoidvat poliitikat taotleda," ütles Mihkelson. "Maailma poliitikas süvenev turbulents ja eripalgeliste väljakutsete rohkus alanud kümnendil asetavad Eesti väga keerulisse rahvusvahelisse keskkonda. See nõuab meilt tarka ja poliitiliselt ühtehoidvat diplomaatiat, mis aga eriti viimaste kuude sisepoliitiliste arengute tõttu on sattunud tõsise surve alla," lisas ta.

Ühe näitena lõhedest viitas Mihkelson praeguse koalitsiooni mõne juhtivpoliitikute seisukohale, et 2014. aastal allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingut ei tohi ratifitseerida ja algatada hoopis uued läbirääkimised Venemaaga.

Tema erakonnakaaslane Hanno Pevkur küsis Reinsalult tema valitsuskolleegide sõnavõttude kohta, millest võib järeldada soovi kohtute politiseerimiseks või ka välisteenistuse politiseerimiseks.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid aga kritiseeris välisministrit selle eest, et ei USA esitatud Lähis-Ida rahuplaani ega rahvusvahelise usuvabaduse alliansiga liitumise osas ei peetud ennetavalt nõu riigikogu ja selle väliskomisjoniga.

Reformierakondlane Urve Tiidus päris aga ministrilt aru selle kohta, et kui Eesti ühest küljest plaanib ametisse panna hariduse erisaadiku, et meie haridussüsteemi tutvustada, siis teiselt poolt tahavad mõned valitsuse ministrid piirata rahvusvaheliste koolide tegevuslubasid, välistudengite tulekut Eesti kõrgkoolidesse.

"Keerulised ajad oleksid palju lihtsamini üle elatavad, kui Eesti oleks sisemiselt ühtne. Kuid on aus tunnistada, et me ei ole seda. Peame endale aru andma, et mida vähem lähtume väärtustest sisepoliitikas, seda keerulisem on ajada väärtuspõhist välispoliitikat. Ma üldse ei välista, et välisminister ja ka peaminister on andnud endast parima, et tagada Eesti Vabariigi välispoliitika ühtusust ja üheselt mõistetavust, kuid 2019. aasta kokkuvõttes tuleb kõigele vaatamata tõdeda, et selle ülesandega ei ole õnnestunud rahuldavalt toime tulla," tõdes Kaljulaid.

"Keskerakonna ja Isamaa otsus kaasata valitsusse paremäärmuslikud populistid oli tohutu hoop Eesti riiklike ja eriti meie välispoliitiliste huvide jaoks. Ja kõik täna kõlanud ilusad sõnad kahjuks tehtud kahju ei kompenseeri. Liiga sageli on Eesti head nime ja mainet kahjustanud ühe valitsuserakonna teod ja avaldused. Solvatud on meile oluliste liitlaste valitsusjuhte, kahtluse alla seatud NATO kaitsekootöö ning Euroopa Liitu on võrdsustatud Eestit okupeerinud Nõukogude Liiduga. Tehtud on väga küsitavaid valikuid riigikogu delegatsioonide koosseisude ja ka juhtimise osas. Parempopulistide valitsusse kaasamisest ning nende tegevusest tingitud negatiivne infovoog välismeedias on mõjutanud Eesti mainet. Sellele osundas ka Eesti Välispoliitika Instituudi poolt läbiviidud uuring "Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus". Ma arvan, et me veel ei tunneta kogu kahju, mis need otsused on teinud," lisas sotsiaaldmeokraatide nimel kõlanud Kaljulaid.

Reinsalu lükkas siiski kriitika tagasi ning kinnitas, et valitsuse välispoliitika on ühtne ja kindel, kuid see ei kajasta enam sotsiaaldemokraatide ega Reformierakonna seisukohti nagu varasemate valitsuste välispoliitika.