Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul otsustas riigikogu viimati 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.

"Nüüd, mil kõik kolm objekti on kultuurkapitali toel valminud, ootame avalikkuse seisukohti selle kohta, millised järgmised ehitised võiksid Eesti kultuuri ja seega ka meie ühiskonna jaoks võtmetähendusega olla," lisas ta.

Eesti kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti.

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot.

Ettepanekute esitamisel on oluline kirjeldada ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid. Riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamisel tuleks lisada ka tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.

Näiteks on kultuuriminister Tõnis Lukas avaldanud arvamust, et kultuurkapitali rahaga võiks rajada linnahalli ooperiteatri. Samas on erinevad kunstiorganisatsioonid teinud ettepaneku, et kultuurkapitali toel ehitatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta tuleks panna viis kunstiga seotud hoonet eesotsas Tallinna kunstihoonega.