Riigijuhid vajavad lisaaega, et jõuda kompromissini, ütles ülemkogu eesistuja Charles Michel. Veel reede õhtul tegi ta uue, väikese kärpega kompromissettepaneku, kuid ka see ei leidnud toetust.

Pakkumises oli lisaraha suurendamine ühtekuuluvus- ja põllumajandustoetusteks. Hollandile oleks antud võimalus jätta endale tavalisest suurem osa Euroopa Liidu kogutavast tollimaksust.

Läbikukkunud läbirääkimiste taga oli väike seltskond riike, kes olid väga rangelt oma nõudmise taga, et ehk eelarve ei tohi olla üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust, ning oli palju riike, kes tahaksid näha palju suuremat eelarvet, selgitas "Aktuaalsele kaamerale" ERR-i korrespondent Epp Ehand.

Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et kindlasti on läbirääkimised olnud rasked, kuid seitsme aasta tagused kogemused näitavad, et reeglina ei olegi esimese korraga kokku lepitud.

"Kindlasti me jätkame. Ma ei saa öelda, et lahkhelid (liikmesriikide vahel) sisuliselt nii suured oleksid. Lahkhelid on selle osas, kui suureks kujuneb eelarve maht järgmisel perioodil," ütles Ratas.

Peaministri sõnul on sooviks ambitsioonikam eelarve ja heaolu laiem levik ning see ongi koht, kus pole kokku lepitud.

"Suurbritannia on lahkunud, mis tähendab, et nii või teisiti eelarve maht väga suure tõenäosusega väheneb, aga on riike, kes ütlevad, et see ei tohiks nii palju väheneda. Samuti on teinud ettepaneku Euroopa Parlament, kes soovib näha pigem ambitsioonikamat eelarvet," rääkis Ratas.

Millal ülemkogu taas koguneb, pole teada. Ratas märkis, et eeldatavalt teeb eesistuja Charles Michel uue ettepaneku kogunemiseks lähiajal.

Ratas: see polnud ebaõnnestumine

Läbirääkimised Euroopa Liidu eelarve üle on kujunemas üha keerulisemaks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ratas märkis, et küsimustes, nagu eelarve kogumaht, tagasimaksed, on liikmesriikides eriarvamusi.

Ratase sõnul ei tähenda täna kokkuleppele mittejõudmine ebaõnnestumist.

"Eesti peamised eesmärgid eelarveteemalistel läbirääkimistel on seotud näiteks investeeringuteks ja reformideks vajaliku ühtekuuluvuspoliitika rahastuse, Rail Balticu projektile toe jätkumise ning põllumeestele antavate otsetoetuste suurendamisega," ütles peaminister pressiteate vahendusel.