Eelarvele pühendatud ülemkogu üheks peategelaseks kujunes Hollandi peaminister Mark Rutte, kes koos teiste jõukamatest sissemaksjatest mõttekaaslastega niinimetatud säästlikust nelikust nõudis järjekindlalt eelarve kärpimist. Neile riikidele langeb pärast Brexitit suurem Euroopa Liidu rahastamise koorem.

Küsimusele, kas Hollandist on saamas Euroopa Liidus uus nõudlik Suurbritannia, vastas Rutte nõnda: "Ei, me oleme Holland. Me oleme neli korda väiksemad, meil on teistsugune ajalugu, meil on palju erinevusi, me räägime teist keelt."

Viimases pakkumises, mis reede õhtul valitsusjuhtidele arutamiseks valmis, pakuti kosmeetilisi kärpeid, tagasimaksete skeemi säilimist rikkamatele riikidele ja Hollandile veel erikohtlemist tollimaksude osas. Suuremast eelarvest huvitatud kasusaajatele pakuti teise käega veidi juurde põllumajandustoetusi ja ühtekuuluvustoetusi. See ei toonud siiski üksmeelt.

Eesti peaminister Jüri Ratase sõnul ei tasu esimeste läbirääkimiste ebaõnnestumist millegi lõplikuna võtta.

"Eelarve maht – kes näeb, et on väiksem, kes näeb, et on suurem, aga ma ei võtaks seda väga traagiliselt, sest ka varasemalt ei ole eelarvet esimese korraga kokku lepitud," märkis Ratas.

Ülemkogu eesistuja Charles Michel ütles, et kohtumine võimaldas heita palju valgust eri inimeste positsioonidele.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli sõnul oli tegu alles esimese katsega. "Loodetavasti kannab edasine töö vilja," märkis Merkel.

Riikide ootused ja Brexiti jäetud eelarveaugu lappimine ajal, mil Euroopa Liit tahab teha lisaks uusi asju, jätab matemaatika sama keerukaks ka järgmisel katsel.

"Pakkumine on, et me teeme rohkem vähemaga, väiksema hulga inimeste ja rahaga. Ma ei tea, kas Charles Michel on David Copperfieldi kaksikvend, aga ma ei tea, kuidas see peaks töötama," kommenteeris Luksemburgi peaminister Xavier Bettel.