Vastlakukkel on mitmes riigis tuntud paastueelne maius
Vastlapäeval leviv kukkel on tuntud paastueelne maius Põhjamaades, Balti riikides ja mõnel pool Saksamaal. Algselt oli tegu saiakesega, mis loputati alla sooja piimaga, tänapäeval oleme harjunud vahukooremütsiga. On aga olnud aegu, mil paastueelne kukkel oli surmav.
Vastlakukli tegi kuulsaks Rootsi kuningas Adolf Fredrik. 12. veebruaril 1771 sõi ta vähki, kalamarja ning hapukapsast, jõi šampust ja lõpetas peo 14 kukliga sooja piima sees. Siis ta suri, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tänapäeva kukkel piima sees ei uju, kuid sellel kõrgub vahumüts - eelistatavalt värskest vahukoorest.
"Meie teeme küll ainult vahukoorega. Ja ma arvan, et head pagarikojad teevad ainult vahukoorega," rääkis kohvikuketi Mahe Punane omanik Mildred Aavik.
Kust aga pärineb sõna kukkel? Rootslased ja sakslased tunnevad sõna semla või semmel, mis pärinevat ladinakeelsest sõnast semilia - peen nisujahu. Itaallastel on kukkel hoopis maritozzi - sõnast peigmees. Selle kinkis mees tulevasele pruudile, peidetud sõrmusega sees.
"Väga sarnane. Meil on tainas õhulisem ja vahuna kasutatakse erinevaid aineid -
šokolaadi, pistaatsia, vanilje ja ricottaga. Aga põhimõte on väga sarnane," rääkis Pizza & Cannoli Deli omanik Daniele Perez itaallaste kuklit.
"Traditsioonilise vastlasaiakese jaoks puudub eraldi venekeelne sõna. Seetõttu kutsume seda eesti moodi - vastlakukkel," ütles venekeelse "Aktuaalse kaamera" toimetaja Leonid Ljutjuk.
Toimetaja: Merili Nael
