Tallinna Kalmistute audit tõi ilmsiks üüratud sõidukulud ja segase paberimajanduse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Tallinna sisekontrolli audit maalib Tallinna Kalmistute tööstiilist nukra pildi: asutus remontis 177 000 euro eest hoonet, mida senini millekski kasutada ei osata, osa töötajaist sõitis asutuse autoga tööpäevas keskmiselt mitusada kilomeetrit ning ühe töötaja sugulase firmalt telliti töid, mille reaalset täitmist pole võimalik kindlakski teha.

Tallinna linnavalitsus vallandas jaanuari lõpus usalduse kaotuse tõttu Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevase, kes oli asutust juhtinud alates selle moodustamisest 2002. aastal. Linnavõimud viitasid põhjustest rääkides sisekontrolli tulemustele ja nüüd avalikuks saanud audit võimaldab neile lähemalt valgust heita.

Auditi kohaselt hakkas Tallinna Kalmistud 2014. aasta aprillis tegema makseid PPM Haldus OÜ-le, et see jälgiks Pääsküla prügila juurde viiva sissesõidutee ja värava videopilti. Nelja aasta jooksul tasus ettevõte firmale kokku 27 500 eurot.

Tallinna Kalmistutes vastutas samal ajal valveseadmete ja nende hinnapakkumiste võtmise eest järelevalvespetsialist, kes oli ühtlasi PPM Haldus OÜ asutaja, omaniku ja ainukese juhatuse liikme õemees. Firma oli asutatud samal ajal, kui kalmistute haldaja neile tasu hakkas maksma. Hinnapakkumisi teenuse ostmiseks ei võetud.  

PPM Haldus OÜ kogu käive firma asutamisest 2014. aastal kuni 2016. aaasta lõpuni tuli Tallinna Kalmistutele osutatud teenusest. Kulusid firma sel ajal majandusaasta aruannetes ei näidanud. Sisekontroll järeldas sellest, et firma ei teinud kulutusi kaamerate ülespanekuks, valvesüsteemi renoveerimiseks, hooldamiseks või muuks selliseks. Lisaks ei olnud PPM Haldusega sõlmitud lepingutes kirjas, et firma oleks üldse kohustunud selliseid töid tegema.

2018. aasta algul uut lepingut firmaga enam ei sõlmitud ja seda põhjendati asjaoluga, et selleks ajaks oli videovalve renoveeritud nii, et kaamerapilti sai vaadata interneti teel. Kuigi videovalve renoveerimise investeering tehti juba 2016. aasta septembris, jätkas Tallinna Kalmistud PPM Haldus OÜ-le tasu maksmist veel 15 kuu vältel.

Auditi koostamise ajal lahkus järelevalvespetsialist töölt ja auditi koostajad tõdesid, et praegu on raske tuvastada, kas seda teenust üldse reaalselt osutati või kas seda osteti turuhinnaga või sellest märksa kõrgemalt.

"Asutuse juhataja ei ole meie hinnangul suhtunud tõsiselt oma kohustustesse tagada asutuse eelarvevahendite õiguspärane, sihipärane ja otstarbekas kasutamine," leidsid auditi läbiviijad, kelle hinnangul on vastutus niisuguse olukorra tekkimise eest ka Tallinna keskkonnaameti endisel juhatajal.

Taevas põhjendas PPM Haldusega sõlmitud lepingut linna sisekontrollile sellega, et suletud Pääsküla jäätmejaama sissesõidutee ja värava videovalve süsteem olid vananenud ja ükski turvafirma ei nõustunud seda hooldama. Väidetavalt lubas endine Tallinna keskkonnaamet valvesüsteemi uuendada, mistõttu võttis asutus kaamerate jälgimist ajutise lahendusena. Kuna süsteemi uuendamine lükkus pidevalt edasi, siis pikendas asutuse juhataja enda sõnul lepinguid PPM Haldus OÜ-ga ühe aasta kaupa.

Hoone, mis renoveeriti teadmata otstarbeks

2018. aasta mais alustati Metsakalmistu aastaid tühjalt seisnud abihoone kapitaalremonti, mis vältas umbes aasta ja läks maksma ligi 177 000 eurot. Tallinna Kalmistute arengukava kohaselt pidi sellest saama hoone, kus on võimalik korraldada peielaudu ning kus asuvad lillepood, kohvik ja tualetid. Ehitustööde jaoks hanget ei korraldatud - väidetavalt puudus ülevaade hoone seisukorrast ja seetõttu ka vajalike tööde mahust.

Kuna abihoone ehitustööde tegelik maht oli teadmata, ei ole võimalik ka hinnata, kas see vastas tellitud tööde mahule. Selline tööde tellimine tekitab aga kuritarvituse riski, sest maksta võidakse ka tööde eest, mida ei tehta.

"Iseloomuliku näitena võib tuua hoonesse dekoratiivse paekiviseina ehitamise, kus Tallinna Kalmistud ostis ehitaja jaoks 30 ruutmeetri jagu müürikivi. Auditeerijad mõõtsid seina ära ning seinakive oli paigutatud 20 ruutmeetri ulatuses. 10 ruutmeetri jagu kive läks kaduma, sest Tallinna Kalmistud ei vormistanud ehitusmaterjalide ehitajale üleandmise kohta dokumente," tõid sisekontrolli läbiviijad välja.

Riigihangete seaduse kohaselt oleks Tallinna keskkonnaamet või Tallinna Kalmistud pidanud korraldama abihoone remontimiseks avatud hankemenetluse, sest hankelepingu eeldatav maksumus ületas 150 000 eurot.

Praeguseks on renoveeritud hoone juba peaaegu aasta aega tühjalt seisnud, samal ajal, kui Rahumäe kalmistu kontoris on töötajatel väiksed tööruumid ning tehnilistes abihoonetes, kus hoitakse seadmeid ja muud vara ning remonditakse masinaparki, on tingimused kontrollijate hinnangul vastuvõetamatud. See ei ole aktsepteeritav, arvestades, kui palju raha kulutati tühjalt seisva abihoone renoveerimisse.

"On elementaarne, et hoone kasutusotstarve on teada enne kapitaalremondiga alustamist," märgitakse auditis ja lisatakse, et investeeringuid planeerides tuleks pihta hakata prioriteetsetest valdkondadest.

"Kokkuvõtteks ei peetud meie hinnangul Metsakalmistu abihoone remontimisel kinni riigihangete üldpõhimõtetest, eriti läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise asjus," resümeerivad sisekontrolli esindajad.

Tallinna Kalmistute selgituse kohaselt on ka nemad Rahumäe kalmistu tööruumide pärast mures, aga kahjuks on kõik Rahumäe hooned tagastatud kirikule ja kalmistute pädevuses pole nende korrastamiseks linna raha kasutada. Küll aga soovib asutus saavutada kokkuleppe Tallinna Jaani kogudusega, et linnale tagastataks vastas asuv hoonekompleks, kuhu saaks rajada kalmistu uue teenindushoone.

Kütusekuludele ei pööratud eriti tähelepanu

Möödunud aasta suvel oli Tallinna Kalmistutel põhivarana arvele võetud 29 masinat ja veel neli väikevahendina arvel olevat masinat. Makseid tehti seitsmele liisingufirmale ja lepingute lõppemise korral asendati masinad üldiselt uutega. Kütusekulu arvestust peeti samas ainult kuue sõiduki üle, mille puhul on määratud ka kuulimiit.

Osa töötajaid läbis asutuse sõidukiga keskmiselt 200–250 kilomeetrit ühes tööpäevas ja kütusekaarte kasutasid nad ka puhkuse ajal. Kuigi seitse kalmistut on Tallinnas eri asukohtadel, siis asutusel tuleks auditi kohaselt oma töökorraldus üle vaadata ning leida võimalusi seda tõhustada.

Asutuses kasutatavatele sõidukitele ostetakse kütust tsentraalse raamlepingu alusel Circle K-st. Asutuse 2018. aasta kütusekulu oli 59 189 eurot. Sõidukite majandamiskulud kokku olid samal perioodil 270 159 eurot.

Kuni möödunud aasta aprillini ei olnud Tallinna Kalmistutel paika pandud ametiautode kasutamiskorda. Aprillis kinnitas Taevas küll sõiduki kasutamise korra ja kütuselimiidid, kuid limiite tuli järgida ainult kuuel kaubikul. Märgitud ei olnud sedagi, kus juhid kaubikuid töövälisel ajal hoidma peavad.

Taevas ise kasutas maastikuautot, kuid selleks ei olnud eraldi käskkirja tehtud, sest Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti andmetel kasutas ta seda ainult töösõitudeks ja masinat hoiti Pärnamäe kalmistu garaažis. Kütuselimiidiks oli kehtestatud 200 liitrit kuus. Audiitorid leidsid, et linnapea kehtestatud korras peaks hallatavate asutuste sõidukite korda täiendama ja kindlaks määrama, kes selle korra kooskõlastab ja kinnitab.

Lisaks selgus auditist, et alates 2013. aastast arvel mitte olevat kaubikut kasutati senini ning sellele on määratud ka kütusekulu limiidid, ehkki arvel mitte oleva sõiduki jaoks ei saa ka kütust eraldada.

Ka tuli välja, et kalmistu prügiautode tarbeks on kalmistutele viidud 200-iitrised kütusevaadid, mida hooldusspetsialist tanklas tangib ja kalmistule viib. Kütusepaakidel pole aga mõõdikut ja pole ka eraldi inimest, kes peaks selle kasutamise üle arvestust. Auditeerimise ajal saadud selgituste järgi põhines kütuse kasutamine usaldusel.

Tallinna Kalmistud vastas linna sisekontrolli etteheidetele, et seoses linna korraldatud hankega tellisid nad uued nimelised kütusekaardid ka prügiveomasinate juhtidele ning need kaardid on limiitidega. Ühtlasi lubas asutus esitada kooskõlastamiseks uue, täiendatud korra.

Liiva kalmistut rendile andva vahendaja tegevust ei kontrollitud

Kontrollimisel selgus, et Tallinna Kalmistud rendib Liiva kalmistu peieruumi välja ühele eraisikule, kes rendib seda ruumi omakorda edasi peielaualistele.

Nimetatud eraisik tasub peieruumi rendi eest Liiva kalmistule kas arve alusel või sularahas asutuse hinnakirja alusel. Ta on neid ruume üürinud 2017. aasta lõpust, kuid kirjalikku lepingut ei ole asutuse ja eraisiku vahel sõlmitud.

"Tallinna Kalmistud on sisuliselt võtnud tööle vahendaja, kes korraldab linna vara välja üürides peielaudu. Eelkirjeldatud töökorralduse korral on risk, et nimetatud eraisik ei tasu Tallinna Kalmistutele kõikide ruumi rentimise kordade eest või ei tasu õige tundide arvu eest," toodi auditis välja. "Liiva kalmistul ei ole ühegi töötaja ülesanne jälgida, mitu tundi ruume tegelikult kasutati. Ei koostata ruumide kasutamise graafikut ega ühtegi muud aruannet."

Tallinna Kalmistud vastasid etteheidetele, et nad on peieruumi kasutajaga teenuse pakkumise määramata ajaks lõpetanud.

Lisaks eelnevale ei olnud Kalmistute veetrasside ehituse kohta asutuse dokumendihaldussüsteemis säilitatud vajalikke dokumente ega lisatud neid ka e-arvekeskusesse. Tallinna Kalmistute juhataja ülesanne oli aga nende dokumentide olemasolus veenduda ja nende puudumisel jätta hankeleping sõlmimata.

Veel tõi audit välja, kuidas kalmistutel võeti maha puid, riigihankeid korraldamata ning tegelikult oleks sellisteks töödeks üldse olnud mõistlik sõlmida raamleping, mille puhul saab hinnas kokku leppida nii, et see lepingu tähtaja vältel ei muutu.

Ka oli Tallinna Kalmistud sõlminud materiaalse vastutuse lepingud töötajatega, kes puutuvad igapäevatöös kokku sularahaga, aga kuna töötajatele ei makstud nende lepingute alusel hüvitist ja ei olnud täidetud ka muud töölepingu seaduse tingimusi, siis on need lepingud tühised.

Peale selle heitsid audiitorid Tallinna Kalmistule ette, et nad on pannud Iru hooldekodule aastate jooksul kohustuse hauaplatse heakorrastada, see ei ole aga hooldekodu, vaid Tallinna Kalmistute põhitegevus ja seda tööd peakid tegema just nemad.

Taevas ütles ERR-ile, et formaalselt on etteheited õiged, ent sisuliselt sooviti temast vabaneda.

"Mina pidasin seda auditiks, et selle auditi ülesandeks on selgitada välja puudused-kitsaskohad ja anda võimalus nende likvideerimiseks, kui ei ole midagi kriminaalset taga. Ja nüüd otsida minu tagant kriminaali, siis /.../ mu eneseukus ei lubaks midagi teha, ma ei hinda ennast moosivargaks või nii madalaks," rääkis Taevas.

Tallinna Kalmistud haldab Metsakalmistu, Rahumäe, Hiiu-Rahu, Siselinna, Pirita, Pärnamäe ja Liiva kalmistut pakub matuse- ja kalmistuteenuseid. Asutus saab raha linnaeelarvest ja teenib ka omatulu.

2018. aastal teeniti omatulusid 813 801 eurot ja linnaeelarvest tuli 944 356 eurot. Möödunud aasta oktoobri alguse seisuga töötas Tallinna Kalmistutes 48 inimest.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: