Samas nentis Mertsina, et ka ilma hiljutise naftahinna languseta oleks turuintressimäärade tõus keskpikas vaates aeglane olnud. "Madalad intressimäärad toetavad aga teatavasti majanduskasvu," lisas ta.

Mertsina rääkis BNS-ile, et kuigi naftahind maailmaturul on aasta algusest alates langenud ning pärast OPEC-i ja Venemaa ebaõnnestunud kohtumist sööstis see veelgi järsemalt allapoole, ei saa madala naftahinna mõju hinnata eraldi koroonaviiruse poolt tekitatud negatiivsest kogumõjust majandusele,

"Ühest küljest pidurdab naftahinna langus läbi madalamate kütusehindade inflatsiooni ning toetab ka justkui transpordisektorit, samas kui koroonaviiruse levik vähendab reisimist ning mõjutab transpordisektorit nii häiritud tarneahelate, kui ka vähenenud nõudluse kaudu," märkis ta.

Kuigi tarneahelad on Swedbanki peaökonomisti sõnul häiritud paljudes kohtades üle maailma, on suurim mõju just nendele riikidele, kus need on rohkem Hiinaga seotud.

"Eesti koguimpordist on Hiina päritolu kaupade osakaal veidi üle seitsme protsendi ning ligi kaks kolmandikku Hiina impordist kasutatakse tootmissisenditena. Samas, koguimpordist on Hiinast toodud tootmissisendite osakaal vaid neli protsenti," lisas Mertsina.

Samuti on madalamatel naftahindadel tema hinnangul negatiivne mõju põlevkiviõlitoodete tootmisele. "Põlevkiviõlitooted on ligikaudu kümnendik Eestis toodetud kaupade ekspordist, mistõttu on nende mõju koguekspordile ja majandusele tervikuna väga oluline. Samas on põlevkiviõli tootmine koondunud vähestesse ettevõttetesse," ütles peaökonomist.

"Kuna Saudi Araabia ja Venemaa on alustanud sõda naftaturul, plaanides halvenenud nõudluse juures oma turgu kaitsta ja tootmist suurendada, siis lükkab see naftahindasid allapoole või hoiab madalal seniks, kuini OPEC-i ja Venemaa vahel on naftatootmise vähendamiseks kompromiss leitud," ütles Mertsina. Samas sõltuvad naftahinnad Swedbanki peaökonomisti sõnul sellest, millal saadakse koroonaviiruse levik kontrolli alla ja paraneb väljavaade selle nõudluse paranemise kohta.