Nafta hinna kokku varisemine sai alguse reedel, kui Venemaa keeldus kaasa minemast OPECi pakutud tootmiskärpega. Saudi Araabia vastas sellele täna olulise tootmise suurendamisega.

"Saudi Araabia otsustas tootmist suurendada kättemaksusks Venemaa mittenõustumise eest OPEC-i ettepanekuga eelmisel nädalal. Omakorda Venemaa proovib karistada USA-d, sest Venemaa mure oli see, et kui tootmist väga palju piiratakse, siis hinnad lähevad üles ja see teeb USA kildanafta konkurentsivõimelisemaks," selgitas Arenguseirekeskuse uuringute juht Meelis Kitsing.

Selline hinnasõda võib kesta veel mõnda aega.

"Ta võib tegelikult kesta veel päris kaua, sest Saudi Araabial on olemas piisavad varud, et enda tegevusega jätkata, ja ma ei usu ka, et Venemaa nii lihtsalt alla annaks," prognoosis Kitsing.

Kuigi tanklahindade peatne langus paljusid rõõmustab, võib nafta hinna järsk kukkumine koos koroonaviirusega anda tõsise hoobi kogu maailma majandusele, alates finantsturgudest.

"Kui nüüd on naftatootjad, kelle tootmise nulltase ehk kust nad kasumit hakkavad saama, on oluliselt kõrgemal kui praegu, siis nemad on üsna ruttu üsna suures hädas. See tähendab et suhteliselt suures hädas on nende aktsionärid, ühel hetkel ehk nende võlakirjainvestorid ja see võib naftasõja tulemusena tekitada probleeme ka finantsmaailmas," arvas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Viimane võib välja lüüa näiteks Ameerika Ühendriikides, kus on järjest enam hoogu kogunud kildanafta tootmine.

"Ei imestaks, kui näiteks Ühendriikides, kus toodetakse naftat alternatiivsetel meetoditel ja kõrgema omahinnaga, seal mingil hetkel hakatakse rääkima sellest, et mõni pank on sattunud pingelisse olukorda," märkis Koppel.

Wall Streetil peatati esmaspäeval turgude avanemise järel ajutiselt kauplemine, kuna USA aktsiaturud läksid kaasa müügilainega mujal maailmas.