Pangad küsivad Eestis kodulaenu eest märksa kõrgemat hinda kui Soomes

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: ERR

Kui Eestis oli tänavu jaanuaris keskmine eluasemelaenu baasintress 2,6 protsenti, siis Soomes 0,8 ja Rootsis 1,52 protsenti, näitavad Euroopa Keskpanga andmed. Eesti pangad põhjendavad suuri erinevusi asjaoluga, et meil on Põhjamaadest erinevad laenutooted ja riskitase.

Kui kõrvutada baasintressimäärasid, mida tuleb maksta pangalaenuga koduostjatel Eestis ja meie lähiriikides, siis viimastel aastatel on need kõige kõrgemad olnud Lätis ja Eestis ning tunduvalt väiksemad Soomes ja Rootsis.

Läti intressimäär on seejuures olnud kogu aeg Eesti omast kõrgem, ainsaks erandiks 2018. aasta detsember, kui see oli Lätis 2,55 ning Eestis 2,65 protsenti.

Samal ajal tuli Leedu laenajal tasuda 2,35-protsendilist, Rootsis 1,49-protsendilist ja Soomes kõigest 0,88-protsendilist baasintressi.

 

SEB eraklientide panganduse divisjoni direktor Sille Hallang ütles ERR-ile nii suuri baasintressimäärade erinevusi kommenteerides, et üldiselt ei saa eluasemelaenu tingimusi Eestis, Rootsis ja näiteks Soomes omavahel võrrelda, sest tegu ei ole oma olemuselt sarnaste toodetega. 

"Näiteks Rootsis toimivad eluasemelaenud teise põhimõtte alusel kui Eestis – intressiperioodid nii baasintressidel kui ka marginaalidel on lühemad ning seega on ka laenu riskitase teine," sõnas ta.

Hallang lisas, et Soome eluasemelaenude turgu on pikki aastaid mõjutanud pandikirjad ning kohalike fondide raha, seevastu Eestis on pandikirjade turg alles tekkimas.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma märkis, et erisus võib olla seotud ka sellega, kuidas intress laenuperioodi jooksul muutub.

"Baltikumi vaates on laenuturg ja laenulepingu tingimused baasintressi muutuse osas sarnased. Reeglina on lepingus kuue kuu euribori + marginaali kombinatsioon," rääkis ta.

Marginaal on personaalne ja sõltub mitmest faktorist, näiteks laenuvõtja riskiprofiilist, krediidiajaloost ja laenusummast. Tugevama finantsprofiiliga laenusoovija marginaal võib Swedbanki esindaja sõnul jääda alla keskmise marginaali.

Swedbanki keskmine kodulaenu marginaal on 2,2 protsenti, Läti marginaalide vahemik 1,9-2,9 protsenti ja Leedus kaks-kolm protsenti.

Pärgma hinnangul tasuks Eesti keskmist laenuintressi analüüsides hinnata üle kümne aasta pikkuseid laenusid.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum tõi intresside erinevusest rääkides välja, et eri turgudel pakutavaid intresse võrreldes tuleb kindlasti arvestada, et tegu on eelkõige kohalikele oludele vastava tootega.

"Erinevates riikides on erisugune riskitase ja erinev intressitase - näiteks Rootsis on kasutusel teine valuuta, isesugused pangandussüsteemid näiteks likviidsuse poolest ja erinevad finantseerimise kulud ehk raha hind väljalaenaja jaoks," loetles ta.

Rum lisas, et Eesti kontekstis on viimastel aegadel tunduvalt kasvanud kapitalinõuded pankadele ja sellest tulenevalt on kerkinud ka laenude intressimarginalid. Samuti mõjutab intressitaset konkurents turul.

"Seega on Eestis olukord mõnevõrra erinev kui Põhjamaades ja siinsed finantseerimistingimused vastavad turu riskitasemele," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: