Pankade laenutingimused ei lase Eesti kliendil Euroopa intressipoliitikast kasu saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pangad.
Pangad. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eestis tegutsevad pangad on oma laenulepingutesse sisse kirjutanud sätte, mille kohaselt võrdsustatakse negatiivne euribor nulliga ning seetõttu ei saa siinsed kliendid Euroopa Keskpanga negatiivsete intresside poliitikast osa.

Euroopa Keskpanga rahapoliitika on juba mõnd aega olnud selline, et turult raha kaasavad pangad saavad laenu isegi odavamalt kui nullprotsendise intressimääraga. Eesti pangad rahastavad end aga peamiselt inimeste hoiustega, mille puhul on madalaimaks määraks null protsenti.

Eesti Panga president Madis Müller ütles sel nädalal, et kui euribor negatiivsemaks muutub, siis Eesti laenuvõtjateni see vahetult ei jõua. Nimelt on Eestis tegutsevad pangad riskide vältimiseks oma laenulepingutesse sisse kirjutanud klausli, et baasintressimäär ei saa alla nulli langeda.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitas ERR-ile, et nende eluasemelaenu ja autoliisingu lepingutes on alates 2015. aastast sees säte, mille kohaselt võrdsustatakse negatiivne euribor nulliga.

"Väikefinantseerimise lepingud sõlmitakse fikseeritud intressiga ning nendes sellist tingimust ei ole," lisas ta.

Ka SEB, Luminori ja Coop Panga esindajad kinnitasid, et kõigil sõlmitavatel lepingutel, milles intress on seotud kuue kuu euriboriga, on intressimäära põrandaks määratud null protsenti.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles, et tavapärasel ajal, kui baasintressimäärad on positiivsed, on baasintressimäärade langusel Eesti laenuvõtjatele väga tuntav ja kiire mõju, sest suur osa laenulepinguid on nii-öelda ujuva intressimääraga ehk baasintressimäära languse korral langeb kogu intressimäär ja sellega koos ka intressikulu.

Kuna praegu on kommertspangad võrdsustanud laenulepingutes negatiivse baasintressimäära nulliga, ei mõjuta need otseselt uusi laenukliente.

"Küll on baasintressimääradel jätkuvalt mõju nendele laenuklientidele, kes võtsid oma laenu enne, kui nii-öelda nullpõrandaga laene hakati väljastama. Enamasti on need elusasemelaenu võtjad. Kuna aga pangad on nullpõrandaga laene väljastanud juba rohkem kui viis aastat, siis on nullpõrandaga laenude maht kasvanud üle 75 protsendi ja negatiivsetest baasintressimääradest otsese kasu saavate laenuvõtjate arv vähenenud," tõdes Luikmel.

Nendes riikides, kus domineerivad fikseeritud intressimääraga laenulepingud, jätkub aga negatiivsete ning üldiselt madalate intressimäärade mõju ülekandumine: intressimäära saab nendes riikides järjest odavamalt ning pikemaks ajaks fikseerida.

Ökonomist märkis, et kuigi madala intressikeskkonna otsene mõju intressikärbetest allpool nulli on Eestile piiratum, saavad madala intressikeskkonna ekspordinõudlust stimuleerivast rollist Eesti ettevõtted ja inimesed keskmisest selgelt rohkem kasu.

"Meie majanduse mahust moodustab eksport üle kolmveerandi, mistõttu on meie jaoks äärmiselt oluline meie kaubanduspartnerite nõudluskeskkond. Kuna euroala keskpankade tegevuse tõttu on laenuraha üle Euroopa soodne, siis on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele suurem, ettevõtete maksevõime parem ning tööhõive kõrgem," selgitas ta.

Euroopa pangandus- ja kapitaliturgude lõimumine toob tema sõnul loodetavasti juba lähiaastatel kaasa mõnevõrra tihendama konkurentsi ettevõtete finantseerimises. Kui Eesti laenu- ja finantsturul kasvab konkurents, siis toob see ilmselt kaasa ka intressimarginaalide languse ning klientide huvi olemasolu korral ilmselt mõnevõrra paindlikumad võimalused näiteks intressimäära fikseerimiseks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: