Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks jäeti 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti.

Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad jäävad praegusele või madalamale tasemele kuni inflatsiooni väljavaade läheneb tasemele, mis on lähedal kahele protsendile, ent jääb sellest piirist allapoole.

ECB teatel algab uus varaostuprogramm 1. novembrist tempos 20 miljardit eurot kuus. Nõukogu eeldab, et programm kestab piisavalt kaua, et toetada intressimäärade mõju, ja et see lõppeb veidi enne seda, kui baasintressimäärasid tõstetakse.

Draghi kutsus riike investeerima

Euroopa Keskpank jätkab majanduse turgutamiseks ja inflatsiooni taganttõukamiseks helde rahapoliitikaga. Keskpanga nõukogu otsustas langetada veelgi hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ja taasalustada võlakirjade kokkuostmist.

Keskpanga president Mario Draghi kutsus ühtlasi euroala riike tegema vajalikke reforme ja neid riike, kel võimalik, investeerima.

Kriisiajal euro päästjana ajalukku läinud Draghi on oma ametiaja lõpusirgel. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära langetamist -0,5 protsendini ja naasmist rahatrükiks nimetatud varade kokkuostmise juurde 20 miljardi euro ulatuses kuus põhjendas ta endiselt liigmadala inflatsiooni, nirude kasvuväljavaadete ja kasvanud riskidega.

"Riskid, mis ümbritsevad euroala kasvu väljavaadet, kalduvad negatiivsele poolele. Need riskid tulenevad geopoliitiliste teguritega seotud ebakindlusest, kasvavast protektsionismi ohust ja arenevate turgude haavatavusest," ütles Draghi.

Kui enne tänast nõukogu koosolekut väljendasid mitmed range finantsdistsipliiniga riikide keskpankurid, sealhulgas Eesti Panga president, skepsist varaostuprogrammi juurde naasmise suhtes, siis otsus sündis lõpuks ikkagi ilma hääletuseta ehk piisava konsensusega.

Kriitikud on kahelnud, kas see samm on praegu hädavajalik ja kuivõrd selline raha pumpamine Euroopa majandusse üldse kasu toob. Helde rahapoliitika negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu madalad hoiuseintressid või kõrged kinnisvarahinnad, kommenteerides tõi Mario Draghi välja siiski üldist kasu majanduskasvu ja töökohtade näol.

Küsimuses, kui palju odavat raha Euroopa majanduse veskile täpselt juurde on vaja, lähevad arvamused lahku. Küll aga valitseb üsna suur üksmeel selles, et üksnes keskpankade rahapoliitikast Euroopa majanduse sügavamate probleemide lahendamiseks ei piisa.

"Euroala riikide strukuurireforme peab tugevdama, et tõsta tootlikkust ja kasvu potentsiaali," ütles Draghi.

Samuti kutsus Mario Draghi üles riike, keda suur võlakoorem ei takista, investeeringutega majandusele hoogu juurde andma.

Mikk Taras: keskpank saatis sõnumi

LHV portfelli haldur Mikk Taras ütles "Aktuaalsele kaamerale" võlakirjade kokkuostmist ja intressimäära langetamist kommenteerides, et tema hinnangul ei vii keskpanga püüdlused euroala inflatsiooni ja majanduskasvu soovitud tasemeni.

"Raha on meil trükitud peale euroala kriisi juba aastaid – kokku üle kolme triljoni euro eest on Euroopa keskpank võlakirju oma portfelli ostnud –, kuid kordagi pole inflatsioon peale euroala kriisi jõudnud kahe protsendi alla tagasi, ja vaevalt et seegi kord midagi väga teisiti on," rääkis ta.

Tarase hinnangul tahtis keskpank oma otsustega pigem saata sõnumi, et omalt poolt tehakse kõik – hoitakse intressid nulli lähedal, mis tähendab, et ka majapidamistele ja tarbijatele jäävad intressid odavaks. "Aga see ei tähenda, et inflatsioon ja majanduskasv pöörduvad tagasi kahe protsendi juurde, kuhu keskpank ise ootab," märkis Taras.

Tarase sõnul on USA-Hiina kaubandussõda Euroopa tööstusettevõtetele oma jälje jätnud, kuid teisalt pole näha suuremat likviidsuskriisi.

"Aga kui vaatame tarbimist, kinnisvaraturgu, siis seal ka Lääne-Euroopas jätkuvalt numbrid kasvavad, tööpuudus on madal, palga tõusevad," märkis Taras.

"Suurt muretsemist praegu ei ole ja võib-olla on see ka üks põhjus, miks tugevamad riigid, nagu Saksamaa, ei ole oma eelarvekraane veel avanud, kuigi neil see võimekus on kahtlemata olemas. Ja nagu me täna kuulsime, siis keskpanga juht saatis ka selge sõnumi, et nad võiks seda teha," rääkis Taras.

ECB langetas kasvuväljavaadet ja hoiatas pikaajalise nõrkuse eest

Euroala majanduse nõrkus kujuneb pikaajaliseks, ütles Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja teatas, et pank langetas euroala selle ja järgmise aasta kasvuprognoosi.

"Laekuvad andmed viitavad euroala majanduse pikemale nõrkusele, märkimisväärsete negatiivsete riskide püsimisele ja nõrgale inflatsioonisurvele," ütles Draghi pressikonverentsil.

Euroala töötlevat tööstust kahjustab eriti "jätkuv nõrkus rahvusvahelises kaubanduses, seda pikaleveninud globaalse ebakindluse keskkonnas".

ECB langetas euroala tänavuse kasvuprognoosi 1,1 protsendile ja järgmise aasta oma 1,2 protsendile. Varem prognoositi vastavalt 1,2- ja 1,4-protsendist kasvu.

Inflatsiooniks prognoosis keskpank tänavu 1,2 protsenti, järgmisel aastal 1 protsent ja 2021. aastal 1,5 protsenti.

Analüütik: ECB otsus on USA föderaalreservi otsuse peegeldus

SEB Panga analüütiku Mihkel Nestori sõnul on Euroopa Keskpanga otsuse taga püüd ergutada Euroopa majandust, mis pole eelmise aasta teisel poolel ega sel aastal häid kasvunumbreid näidanud. Teisalt on see intressikärbetega alustanud USA föderaalreservi otsuse peegeldus.

"Eelmine aasta pigem unistati juba sellest, et hakatakse kunagi tulevikus neid intresse tõstma. Varaostuprogramm saigi oma lõpu. Aga täna ei ole keskpangal kuhugi mujale minna, tuleb ikka see vana arsenal kasutusele võtta. Neil ei ole kahjuks paremaid meetmeid inflatsiooni ja majanduskasvu ergutamiseks kui seesama intressikärbe, seesama võlakirja kokkuostmine, et nii pikaajaliselt kui lühiajaliselt intressimäärad oleks võimalikult soodsad. Iseasi muidugi, kuivõrd see tänase Euroopa majanduse probleeme lahendab," kommenteeris Nestor "Aktuaalsele kaamerale". 

Trump kritiseeris ECB otsuse järel USA keskpanka

USA president Donald Trump kritiseeris neljapäeval taas oma riigi keskpanka, sest see ei ole tegutsenud Ühendriikide majanduse ergutamiseks sama kiiresti kui Euroopa Keskpank (ECB).

ECB teatas neljapäeval baasintressi langetamisest ja uuest varaostuprogrammist.

"Nad proovivad ja neil läheb korda euro odavdamine väga tugeva dollari vastu, seeläbi USA eksporti kahjustades," säutsus Trump Twitteris pärast teadet.

"Ja Fed istub ja istub ja istub," lisas Trump oma hiljutisimas sõnavõtus oma riigi keskpanga vastu.