"Insight": kasutatud autot ostes riik sind ei kaitse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Põhja-Tallinna linnaosavalitsus.

Riigivõim ei suuda Tallinna kasutatud autode turul korda majja lüüa ning nii saavadki müüjad ostjatele regulaarselt valetada ja romusid usaldusväärse kaubana pakkuda.

Kevad on aeg, mil suureneb kasutatud autode müük. Sõiduk soetatakse nii-öelda hooajaks - puhkuse ajal suvilasse ja loodusesse sõitmiseks. Selleks sobib ka odavamat sorti auto, mida "Insight" otsima läkski.

Saidilt auto24.ee leiame 800 euroga 2000. aasta Lada. Fotode järgi otsustades on sõiduk heas korras, ka läbisõit on minimaalne - kõigest 40 000 kilomeetrit. Müüja sõnul suhtus eelmine omanik oma autosse hoolikalt, hoidis seda kuivas garaažis ning kasutas ainult poes käimiseks.

Tegelikult ei valinud "Insight" seda Ladat juhuslikult. Nimelt seisis see auto just loo autori "kuivas garaažis", kui selliseks saab nimetada majaesist parkimisplatsi. Just siin roostetas auto viimased kaks aastat, taludes nii vihma, lund kui ka rahet. Müüja on sellega loomulikult kursis, ent ostjale rääkima ei kiirusta.

"Müüja ei tohi valetada. Ta peab ära rääkima kõik, mida sõiduki kohta teab," väidab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael.

Tõstame panuseid - Lada on ju tore, ent äkki vaataks Lääne marke? Samad müüjad pakuvad ka kallimat sõidukit. 2013. aasta Dacia maksab 4500 eurot. Nagu Ladagi, näeb auto fotodel laitmatu välja. Esimesel kohtumisel väidab müüja, et sõiduk pole avariisse sattunud ning seda pole üle värvitud. Tegelikult on auto teinud vähemalt kolm avariid, neist ühe tõsise. Ja kui valet kuiva garaaži kohta võis nimetada süütuks luiskamiseks, siis avarii mahavaikimine on hoopis tõsisem rikkumine.

Ei tea ega tahagi teada

Meile võidakse öelda, et mida odavast autost ikka tahta. See ei peagi ideaalses seisus olema, pealegi pole väikefirmad eriti usaldusväärsed. TTJA soovitab osta sõiduki suuremast firmast või ametlikult maaletoojalt. "Nemad tavaliselt hoolitsevad oma reputatsiooni eest ega tee selliseid vigu," selgitab Tael. Pealegi remondivad sellised firmad müüdavaid sõidukeid sageli ise ning seepärast teavad neist kõike. Ent see on teooria.

Praktikas on lood teised. Leiame 2015. aasta BMW. Hind on peaaegu 18 000 eurot. Kindlustusettevõtete liidu andmetel on sõiduk teinud avarii. Müüja ei varja seda meie eest, ent väidab, et vigastused olid tühised ja piirdusid mõne detaili värvimisega. Tegelikult aga sattus sõiduk laupkokkupõrkesse ning remondi käigus asendati selle kapott ja juhipoolne latern. Kuid mis põhiline - kere geomeetria sai rikutud. Palja silmaga on näha, et kapoti ja tiiva vahel on pilu. See tähendab, et metall on deformeerunud ja oma esialgse tugevuse kaotanud ning järgmise avarii korral kaitseb sõiduk reisijaid juba halvemini. Müüja aga räägib meile mingite detailid värvimisest... Kõik ülaltoodu on tema jaoks ilmselgelt täiesti uus info.

"Sageli ei tea müüjad autost midagi," nendib autoekspert Andrei Fedotov. See on kummaline, sest igal autol on elektrooniline võti, millel on kirjas kogu hooldusajalugu. Kui remont on tehtud ametliku maaletooja juures, on tal olemas kogu tehtud tööde ajalugu. "Diileritel on elektrooniline baas, mida saab võrrelda paberversiooniga. Siis saab teada, mida sõidukiga on tehtud. Seda tasub kindlasti uurida," soovitab Fedotov.

Müüja aga ei suvatsenud enne müüki isegi värvikihi paksust kontrollida, ehkki paksusmõõtja lebas tema laual. Ta tegi seda alles meie palvel. Seadme näidud valmistasid järjekordse üllatuse: mõnes kohas ületas värvikihi paksus normi pea kahekordselt.

Kokku on firmal müügis 173 kasutatud autot, millest 36 on teinud avarii. Kui müüja teab neist sama palju kui meile huvi pakkunud BMW-st, on võimalik, et iga viies ostja soetab varjatud vigastustega sõiduki.

Amet palub müüjatel mitte valetada

"Müüja peab sellest rääkima, sest see info on olemas avalikes allikates ja seda on lihtne leida," kinnitab Jaana Tael.

Ilmselgest pettusest hoolimata ei saa TTJA sellist müüjat isegi trahvida. Selle asemel alustavad ametnikud temaga kirjavahetust, selgitavad välja asjaolusid, uurivad osapoolte arvamusi ja teevad analüüse. Kui neil peaks õnnestuma müüja süüd tõestada, siis nad lihtsalt paluvad tal ostjate petmine lõpetada ja teatada neile konkreetse sõiduki õiged andmed. Sama edukalt võiks ebaausa müüja näiteks nurka panna.

Rubriik "Ametnike kasulikud nõuanded"

TTJA kinnitab, et nad jälgivad olukorda, teevad isegi reide autoturgudele. Tõsi küll, see oli Taela sõnul "palju aastaid tagasi. Viimasel korral oli meil kaasas maksu- ja tolliamet ning me otsisime maksupettuse juhtumeid."

Ent praegusel ostjal pole ametnike kunagistest kangelastegudest oluliselt kergem. Õnneks on tarbijakaitsel varuks kasulikke nõuandeid, mis aitavad halba ostu vältida. Nii näiteks soovitab Tael teha autoga proovisõitu ja käia teeninduses kontrollis, samuti võtta autoturule kaasa mõni autoasjatundjast sõber.

Ühesõnaga, igaüks kaitsku ennast ise, vastasel juhul võib ta sattuda nende paljude hulka, kes püüavad kuude kaupa TTJA abiga õiglust jalule seada. Muid variante Eesti kasutatud autode turul lihtsalt ei ole.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: