Uus oht Lääne-Euroopast: vanad ja odavad diiselautod uputavad Ida-Euroopa

Paljudes Lääne-Euroopa riikides on seatud paika tähtajad, peale mida pole seal lubatud müüa ega sõita diiselautodega. Kuivõrd Eestil pole plaanis diiselautode kasutamist keelustada, valitseb oht, et siinsetele maanteedele sigineb aina rohkem Lääne-Euroopast toodud vanu diiselautosid, mille keskkonnajälg on märkimisväärne.
Norra kavatseb diisel- ja bensiinimootoriga autod keelata 2025., Saksamaa, Rootsi ja Holland 2030., Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ja Prantsusmaa 2040. aastaks.
Eestil taolist eesmärki pole. "Eestil konkreetset plaani diiselautode keelustamiseks ei ole, meie eesmärgiks on transpordisaaste üleüldine vähendamine," ütles ERR-ile keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur.
Kuivõrd diiselautode kasutamist saab piirata ka omavalitsuste kaupa, pöördus ERR sama küsimusega ka Tallinna linna poole. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ei plaani ka Tallinn diiselautodele piiranguid seada.
Eestisse vanade autode voog
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillati sõnul tekitavad Lääne-Euroopa riikide plaanid olukorra, kus Ida-Euroopasse, sh Eestisse, suureneb märkimisväärselt kasutatud diiselautode import.
Sillat ütles ERR-ile, et Eestil ei tasu Lääne-Euroopa riikide eeskujul hakata fossiilkütusega sõitvaid autosid keelustama, küll aga tuleks mõelda, mis hakkab toimuma, kui sellised keelud mujal rakenduvad.
"Hakkab toimuma vanade diiselautode eksport Ida-Euroopasse, mis juba toimub, sest Lääne-Euroopas on need nii odavad – me võtame endale CO2 hunniku kaela, võtame vanad rehvid ja kõik muu," märkis ta.
Sillati sõnul mõjutab see Eesti autoturgu negatiivselt, kui ei võeta midagi ette, et seda voogu pidurdada.
Kui varem oli Eestis uute ja kasutatud autode müügis diisel- ja bensiiniautode müük protsentides enam-vähem võrdne, siis juba nüüd on märkimisväärselt kasvanud kasutatud diiselautode osakaal.
"Kasutatud autodel just seetõttu, et nad on läinud Euroopas drastiliselt odavamaks. (Lääne-)Euroopa suunab nad enda juurest Ida-Euroopasse ja lööb ühe hoobiga mitu kärbest korraga – tulevikus on Euroopa Liidu riikidel CO2 heite vähendamise kohustus, millega ka Eesti on ühinenud, et aastaks 2030 nii palju ja aastaks 2050 nii palju. Kui teised vähendavad, siis meil CO2 heide suureneb," kirjeldas Sillat.
Sillati sõnul pole see ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa probleem. "Bulgaaria on seda Euroopa Parlamendis ka väga tõsiselt tõstatanud, et kulla sõbrad vanadest Euroopa riikidest, te suunate (CO2) meile ära, aga me peame samamoodi täitma kõiki neid vähendamise kvoote," rääkis ta.
Koos vanade autodega tulevad riiki ka vanad rehvid, millega kaasneb omakorda käitlemise probleem. "Meil on Raadil hunnik, mis on täpselt samadel põhjustel tekkinud," märkis Sillat, kelle sõnul on AMTEL seda teemat tõstatanud nii keskkonnaministeeriumis kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM).
"Kui me toome sisse ühe või viie aasta vanuse kasutatud auto, siis see vähendab (autopargi) keskmist vanust, seda või isegi mõistlikuks pidada. Kui aga sisse tuua 15 aastat vana auto teadmata läbisõidu ja avariilisusega, vanade rehvidega, siis see on probleem," rääkis Sillat.
"Meie häda on, et me oleme natuke liiga kummargil Euroopa ees. Meie esindajad Euroopa Parlamendis pole tõstatanud probleemi, et kuulge, kuidas me saame oma norme täita, kui teie vanad autod tulevad meile," ütles Sillat, kelle sõnul peaks Eesti riik midagi ette võtma.
"Ilmselt mingid lahendused leitakse. Aga ma võrdleks seda olmetasandiga – kui vann on täis, siis me võime kuitahes palju rätikutega kuivatada, aga kui kraan on lahti, siis ta voolab ikka üle – kraan tuleb kinni keerata," ütles ta.
Riigi tasandil on siiani CO2 heite vähendamise aruteludel otsustanud, et autode importi reguleerima ei hakata. AMTEL on omalt poolt reguleerimise vajaduse ettepanekud MKM-ile teinud, kuid siiani pole need otsusteni viinud.
"Ettevõtlust ei pea takistama, aga regulatsioonidega saaks panna vanemat masinat põhjalikumalt kontrollima," ütles Sillat.
Riik keelama ei hakka
Heiko Heitur keskkonnaministeeriumist täpsustas, et CO2 normid on sätestatud autotootjatele, mitte liikmesriikidele.
"Selge on see, et kõik ostavad ökonoomsemaid ja uuemaid autosid ning vanad jõuavad vaesematesse riikidesse, nagu Eesti," ütles Heitur, kelle sõnul on sellise stsenaariumi tõkestamiseks kaks moodust: teadlikkuse tõstmine - riik muudab kohustuslikuks isegi kasutatud autode puhul CO2 näitaja kuvamise - ja teine on maksuline meede - kui auto emiteerib vähem CO2, siis tema registreerimise tasu on madalam ja see peaks suunama tarbijaid ostma säästlikemaid sõiduvahendeid.
"Viimast ei ole meil võimalik teha ja seetõttu on meie ainukeseks variandiks teadlikkuse tõstmine, aga kes seda CO2 märgist ikka vahib, kui raha ei ole, et paremat autot osta," kommenteeris Heitur.
Heituri sõnul on autode impordi reguleerimiseks vaja poliitilist otsust.
"Hetkel ühtegi konkreetset otsust ei ole, et hakkaksime vanemate diiselautode importi Eestisse keelama või maksustama viisil, mis suunaks tarbijat langetama otsuse keskkonnasäästlikuma sõiduki heaks. Meie arvates peaks esimese sammuna tõstma tarbijate teadlikkust selles vallas. Samas on kõrgemad kütusehinnad pannud tarbijaid langetama otsuseid just kütusekulu järgi ja meile teadaolevalt on Eestisse toodud autode puhul näha positiivset tendentsi kütusekulu langemise osas," rääkis ta.
Elektriauto osakaal on Eestis täna null
Euroopa Liit on võtnud suuna CO2 heite ja sisepõlemismootoriga autode tootmise vähendamiseks ning see tähendab, et aina rohkem tootjad teatab elektriautode osatähtsuse suurenemisest. Nii on nt Volkswagen lubanud, et aastal 2025 on neil plaanis toota kolm miljonit elektriautot aastas.
Sillati sõnul muutub elektriauto ostmine taskukohaseks aastaks 2021, kui autotootjad peavad tooma massiliselt elektriautosid turule, et mitte maksta CO2 trahve Euroopa Liidule. "Minu hinnangul 15 protsenti kogu Euroopa uute sõiduautode turust läheb elektri peale, ja et neid müüa, peavad tootjad elektriauto müüki doteerima, müüvad väikese kasumiga või üldse kasumita ja katavad selle bensiini- ja diiselautode müügist," rääkis ta.
Täna on elektriautode turuosa kogu Euroopas, aga eriti Eestis väga väike.
"Elektriautode müügiosa on (Eestis) täna null. Igasugune ümardamine viib nullini. Mullu müüdi 80 uut elektriautot. Samas hübriid müüb suhteliselt hästi, turosa uutes kõigub viie ja seitsme protsendi vahel," ütles ta.
Sillati sõnul ei tasu tänasel päeval võtta liiga tõsiselt neid keelde, mida Euroopa riigid on tulevikku silmas pidades fossiilkütusega autode kohta kehtestanud või kehtestamas. "Aastal 2030, 2040 ja 2050 on enamus tänaseid otsustajaid "risti alla pandud". Elu teeb oma korrektiivid. Diisel on täna suhteliselt puhas ja kõige efektiivsem edasiviimise viis. Mitte et ma tahaks tehnilisele progressile kätt ette panna. Loomulikult on elekter tulevik, aga elekter peab selleks veel kasvama," märkis ta.
Toimetaja: Urmet Kook