Maailm on sel sajandil olnud hädas mitme laastava haiguspuhanguga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Epideemia pole midagi uut. Kas või selle sajandi esimese 20 aasta jooksul on maailma rahvad olnud kimpus õige mitme laastava haiguspuhanguga. Millistega, meenutas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Selle sajandi esimene suurim haiguspuhang algas 2002. aasta novembris Hiinas. SARS jõudis levida peagi Põhja-Ameerikasse ja Lääne-Euroopasse. Kokku haigestus kahe aasta jooksul ligi 8100 inimest. Neist suri ligi kümme protsenti. Laiale levikule vaatamata ei kuulutanud maailma terviseorganisatsioon (WHO) haiguspuhangut pandeemiaks. Epideemia lõppes 2003. aasta juulis.

2009. aasta märtsis USA-st alguse saanud seagripp levis üle maailma juba paari kuuga. Kuigi peagi kuulutati välja hädaolukord, nakatus sellesse kahe aastaga umbes miljard inimest. Hilisema analüüsi põhjal suri neist ligikaudu 300 000. Haiguse levikut aitas pidurdada kiirkorras loodud vaktsiin. Pandeemia kuulutati lõppenuks 2010. aasta augustis.

Viimase aja surmavaim, Ebola epideemia sai alguse 2014. aastal Guineas. Järgmise kolme aastaga suri 29 000 nakatunust ligi 11 000 ehk ligi 40 protsenti. Viirus levis eeskätt Lääne-Aafrikas, kuid üksikud nakatunud jõudsid USA-sse ja Euroopasse. Üleilmne hädaolukord lõpetati 2016. aasta novembris. Loodud vaktsiinist on kasu praegugi.

2015. aasta märtsis algas Brasiilias Zika epideemia. Kahe aastaga jõudis see nakatada eeskätt Lõuna- ja Põhja-Ameerikas üle poole miljoni inimese. Haiguse tagajärjel suri vaid umbes 20 inimest. Samas põhjustas viirus arenguhäireid vähemalt 3000 lootel. Aasta kestnud hädaolukord lõpetati 2016. aasta novembris.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: