"Rahandusminister on viidanud, et kuna meil oli hiljuti üks lühiajaline võlakirjaemissioon, siis selle mahtu on võimalik suurendada. Jah, see oleks kõige kiirem moodus, aga võiks ka kaaluda kohe juba pikaajaliste riigivõlakirjade väljaandmist. Intressimäärad on niivõrd madalad ja parem on vältida vajadust hakata näiteks aasta jooksul lühiajalisi võlakirju refinantseerima," ütles Müller usutluses ajalehele.

"Kui juba emiteerida võlakirju, siis mõistlik oleks teha seda väikse varuga. Selle laenu saab hiljem lihtsalt tagasi maksta, sest veel kord: intressid on ülimadalad," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas võib juhtuda, et pangad muutuvad väga ettevaatlikuks ja hetkel, kui Eesti – koos kõigi teiste riikidega – laenuvõtmiseni jõuab, pole senisest lahkusest midagi järel, ütles Müller, et praeguses seisus on hea finantsdistsipliiniga riikide valitsuste võlakirjad hinnas. "Viimastel nädalatel on investorid müünud riskivarasid nagu aktsiaid ja ostnud just valitsuste võlakirju, eesotsas näiteks Saksamaa omadega. Itaalia intressimäärad on küll tõusnud, aga see on Euroopa riikide hulgas seni erandlik olnud."

"Eesti valitsusele headel tingimustel laenuandmist pean seega väga tõenäoliseks," ütles Eesti Panga juht. "Teine küsimus on, kui konservatiivseks muutuvad pangad ettevõtetele laenu andes. Euroopa Keskpank pingutab selle nimel ja eelmise nädala otsused seda [et ei muututaks liiga konservatiivseks] igati toetavad."

Koroonakriisist kannatava majanduse toetamiseks miljardi euro mahus laenu võtta lubanud rahandusminister Martin Helme väljastas reedel käskkirja, millega suurendas lühiajaliste võlakirjade lubatud emiteerimismahtu 600 miljoni euro võrra.

Rahandusministri käskkirjaga tõstetakse lühiajaliste võlakirjade raamistiku alusel maksimaalselt emiteerida lubatud võlakirjade mahtu 400 miljonilt ühele miljardile. Programmi kogulimiidi tõstmine on vajalik riigikassale suurema paindlikkuse andmiseks prognoositust sügavama rahavoolise puudujäägi tekkele reageerimisel, teatas rahandusministeerium laupäeval.

"Pean mõistlikuks luua tugev rahapuhver kohe, kuna finantsturgudel on ennustamatu olukord ja hiljem võib vajaminevate vahendite saadavus ning hind olla ebasoodsam," ütles Helme pressiteate vahendusel. "Seda raha pole kohe plaanis kulutada, sest riigil on endal olemas tugev, 1,3-miljardiline puhver," lisas ta.

Täpsemad detailid võlakirjade emissiooni kohta on veel selgumas ning sõltuvad muu hulgas raha laenamise kiirusest ja mahust.