Evelin Pärn-Lee ja ja Kati Jakobson-Lott: riigiabi seaduslikkusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Evelin Pärn-Lee ja Kati Jakobson-Lott
Evelin Pärn-Lee ja Kati Jakobson-Lott Autor/allikas: Erakogu

Ettevõtjad ootavad riigipoolseid meetmeid kohe, aga ei tohi korrata varem tehtud vigu ning abimeetmete väljatöötamisel ning ettevõtjate toetamisel tuleb algusest peale pidada silmas Euroopa Liidu riigiabi reegleid, kirjutavad Evelin Pärn-Lee ja Kati Jakobson-Lott.

Koroonaviirus mõjutab hetkel meid kõiki sõna otseses mõttes. Paljude ettevõtjate tegevus on äkitselt kas sisuliselt seiskunud või oluliselt muutnud, mis paratamatult toob endaga kaasa majanduslikku ebastabiilsust ja kahju.

Sarnaselt mitmete teiste riikidega on ka Eesti valitsus lubanud ettevõtjaid toetada, näiteks raskustese sattunud ettevõtjate palgakulude kompenseerimise näol. Seejuures on juttu olnud ka võimalikest riiklikest toetustest, laenudest või nende käendamisest, samuti maksupuhkusest.

Reeglid

Kuigi olukord on pakiline ning ettevõtjad ootavad riigipoolseid meetmeid kohe, ei tohi me korrata varem tehtud vigu ning abimeetmete väljatöötamisel ning ettevõtjate toetamisel tuleb algusest peale pidada silmas Euroopa Liidu (EL) riigiabi reegleid, et ei riik ega abi saanud ettevõtjad ei leiaks end hiljem olukorrast, kus saadud abi osutub ebaseaduslikuks ning tuleb riigil kohustuslikus korras tagasi nõuda, isegi kui see viib abi saanud ettevõtjad lõpuks ikkagi pankrotti.

Koroonaviiruse tõkestamise tagajärgede leevendamiseks on nii Euroopa Nõukogu kui ka Euroopa Komisjon (EK) rõhutanud vajadust rakendada EL-i riigiabi reegleid paindlikult, näiteks kavandatakse EK poolt spetsiaaalselt koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks suunatud meetme vastu võtmist, mille alusel liikmesriigid saaksid ettevõtjaid (esmajoones väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid) toetada kuni 500 000 euroga ettevõtja kohta.

Sellise meetme jõustumiseni ei ole aga tegelikult veel selgust, millistel tingimustel ja millises mahus saab lihtsustatud korras abi anda. Samuti tuleb sellise meetme vastuvõtmise korral arvestada, et riigiabi valdkonna põhireeglid ja toimimisloogika ei muutu.

Seega juhul, kui kavandatud EK poolt eelnevalt heaks kiidetud erimeede ei hõlma kõiki koroonaviiruse tõttu kahjustatud ettevõtjaid või sektoreid, tuleb abi andmisel lähtuda riigiabi andmise üldreeglitest ning riigiabi valdkonnas praegu kehtivatest eranditest.

Üldise reegli kohaselt on igasugune riigipoolne abi ettevõtjatele, mis vastab Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 107 lg 1 tunnustele, põhimõtteliselt keelatud.

Riigipoolse abi andmise keeld ei ole absoluutne ning sellele on sätestatud mitmeid erandeid, mille rakendamine allub EK kontrollile. Näiteks on Euroopa Komisjonil, millel on ainupädevus teostada riigiabialast järelevalvet, õigus anda riikidele, sh Eesti Vabariigi Valitsusele, eraldi luba ettevõtjaid abistada sellises loas toodud tingimustel, st luba antakse riigi poolt individuaalselt kujundatud abimeetme rakendamise jaoks.

Koroonaviiruse kahjude leevendamise puhul saab loa andmisele kaaluda ELTL art 107 lõige 2 punktis b sätestatud erandi kohaldamist, mis lubab anda abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmustega tekitatud kahjude korvamiseks.

Näiteks hindas EK hiljuti ELTL art 107 lg 2 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks Taani Kuningriigi 12 miljoni euro suuruse abipaketi koroonaviiruse leviku tõttu ära jäänud suurürituste korraldajatele. Ka on Taani lubanud ettevõtjatele riigiabi korras hüvitada ettevõtjatele kuni 75 protsenti töötajate palgast, kui tööandjad lubavad koondamisi mitte teha.

Koroonaviirusest tõsisemalt ja suuremal määral puudutatud riikide puhul saab kaaluda ka ELTL art 107 lg 3 punktis b toodud erandi kohaldamist, mis lubab abi anda mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Aga ka see eeldab EK eelnevat (ja mitte tagantjärgi) luba.

Kiireloomulise vajaduse korral saab esitada Euroopa Komisjonile teabe riigiabi meetme rakendamisest muuhulgas riigiabi andmise teatisena. Koroonaviiruse tagajärgede leevendamise kiireloomulise vajaduse tõttu on komisjon selleks puhuks välja töötanud eraldi teatise vormi.

Abiks võib olla seegi, kui riik kujundab kavandatava abimeetme tingimused lähtudes EK suunistest.

Näiteks võiks kõne alla tulla lähtumine komisjoni suunistest "raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta", mille alusel anti omal ajal abi ka nüüdseks unustuste hõlma vajunud Estonian Airile, kuid mille kohaldamisel unustati lihtne tõde, et ettevõtjale võib abi anda kord kümne aasta jooksul (nn ühekordse abi põhimõte).

Lisaks riigiabi teatise esitamise võimalusele saaks kiirkorras abi andmise puhul lähtuda ka riigiabi andmist võimaldavatest EL-i määrustest, nn grupieranditest, mille alusel antud abi on EK teavitamiskohustusest üldjuhul vabastatud.

Sellise abi puhul ei tohi muidugi ära unustada teist Eesti jaoks väga valusaks kujunenud õppetundi, nimelt seda, et grupierandi määruse alusel antud abil peab vastama kõikidele määruses toodud tingimustele, sealjuures peab abil üldjuhul olema ergutav mõju, mis tähendab formaalset nõuet mitte alustada tegevustega enne abitaotluse esitamist. Kas koroonaviiruse taustal ettevõtjatele antud abi seda tingimust täidab, tuleb igal üksikjuhtumil eraldi kindlaks teha.

Vähese tähtsusega abi andmine

Kõne alla tuleks - ning ilmselt oleks see kõige turvalisem kehtivas riigiabi raamistikus - ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmine. Siiski kehtivad ka vähese tähtsusega abi puhul teatud tingimused.

Vähese tähtsusega abi on lubatud anda ilma EK-d sellest eelnevalt teavitamata ühele ettevõtjale, seejuures üks kontsern moodustab ühe ettevõtja, kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul kuni 200 000 eurot (maanteetranspordiettevõtjale 100 000 eurot).

Lubatud ei ole abistada tegevusi, mis on seotud ekspordiga elik ekspordiabi on keelatud, samal ajal abiga kaetavatele kuludele muud piirangud valdavalt puuduvad.

Kuigi abi on vaja nüüd ja kohe, siis toovad rutakad otsused kaasa täiendavaid riske nii riigile kui ka abi saanud ettevõtjatele. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab iga ettevõtja riigilt abi vastu võttes ise kindlaks tegema, et tegemist ei ole ebaseadusliku riigiabiga.

Seega tuleb olla tähelepanelik ja teadlik riigiabi andmise võimalustest, et kiirkorras välja töötatud abipaketid ei satuks vastuollu riigiabi valdkonda reguleerivate õigusaktidega ning et kahju kannatanud ettevõtjad ei kannaks pakutava abi vastu võtmisega topeltriske.


Vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee ja advokaat Kati Jakobson-Lott advokaadibüroost PrioriLaw on riigiabi valdkonnale spetsialiseerunud nõustajad. Nad on olnud esindajateks mitmetes riigiabi alastes kohtuvaidlustes, sh Euroopa Kohtus.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: