Rahandusminister Martin Helme ütles kolmapäeval, et kuni 12 kuu pikkuseid võlakirju saab teha väga kiiresti ning see ongi esmalt plaanis, et riigile puhvrit tekitada. Pikaajaliste võlakirjade puhul, mille maht oleks 1,8-1,9 miljardit eurot, on aga tarvis riigikogu luba ning müügi eel tuleb teha kuni 1,5 kuud ettevalmistusi ja otsustada, kui pikalt seda tahame ning kas raha kaasatakse jae- või insitutsionaalsetelt investoritelt.

Kristjan Tamla ütles ERR-ile, et viimase nädala jooksul ei ole euroalal pikema tähtajaga võlakirjade emiteerimist sisuliselt toimunud.

Aset on leidnud vaid mõned üksikud kuni aasta pikkuse tähtajaga emisioonid ja mõned reaalse varaga, näiteks eluasemelaenu lepingutega tagatud emissioonid.

"Turgudel on ka nii-öelda traditsiooniliselt tugeva krediidivõimega ettevõtete ja riikide võlakirjade intressid oluliselt tõusnud. Kui tavaliselt kaasneb aktsiaturgude langusega kõrge kvaliteediga võlakirjade intresside langus, siis seekord on olukord vastupidine. Nii näiteks on Eestist kõrgema riigireitinguga ja maailma ühe likviidsema võlakirjaturuga Prantsusmaa kümne aasta pikkuste võlakirjade intress tõusnud kuu ajaga ühe protsendipunkti võrra - negatiivselt tasemelt +0,5 protsendi juurde," tõi ta välja.

Tamla hinnangul ei ole Eestil praeguses seisus ilmselt probleeme paarisaja miljonilise ja kuni aasta pikkuse tähtajaga võlakirjade emiteerimisega. Investorite huvi sellise võlakirja vastu oleks suurem, kui need emiteeritakse tingimustel, kus investorid saavad neid Euroopa Keskpanka tagatiseks panna.

"Vähegi pikema tähtajaga ja suuremas mahus võlakirjade emiteerimine saab olema juba märksa keerulisem," tõdes ta.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel märkis täiendava raha kaasamise kohta, et me seisame silmitsi unikaalse olukorraga, kus majanduses on paljudes valdkondades tulu saamine peatunud, kuid kulud ja kohustused jooksevad edasi.

"Selline olukord tekitab üliohtliku ja kasvava lünga. Eeldades, et see lünk on ajutine, tuleb katseid seda lünka täita pidada täiesti ratsionaalseteks. Kui ülejäänud usalduse kaitsmed on seoses terava kriisiga läbi põlenud, tuleb vaadata peakaitsme ehk riigi poole," ütles ta.

Teisipäeval edastas Swedbank riigi esindajatele teate, et nende pensionifondid on valmis vajadusel valmis arutama Eesti riigivõlakirjade emissiooni õnnestumise toetamist.

"Kõigi huvides on aidata Eesti majandusel kriisist võimalikult kiiresti ja väikeste tagasilöökidega läbi tulla," põhjendas Tamla.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et nemadki on kindlasti valmis toetama riiki rahastamisvõimaluste leidmisel ja analüüsimisel. "Samuti oleme avatud koostööks ja kaasa mõtlemiseks," lisas Kunsing.

Rahandusministeerium: töö käib

Siiri Suutre rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast vastas ERR-i küsimusele, milline on riigi võlakirjaemissiooni maht, kes seda nõustab ning millistel tingimustel ja milliste tähtaegadega on see plaanis, et töö võlakirjade emiteerimise teemal käib kogu aeg, kuid kõiki nüansse pole hetkel võimalik täpsustada.

"Riigi võla suurendamine on nagu ikka olnud vajaduspõhine ning koos kriisiabipaketi vajaduste ja majandusolukorra kujunemisega jooksvalt täienev või ümberhinnatav," lausus ta.

Suutre lisas, et riigi rahavoo rahastamine ei ole ühe või ka mitte kahe aktsiooni tulemus, vaid on korraldatud mitme erineva meetodiga.

"Me laiendasime riigi lühiajalise võlakirjaprogrammi mahtu ning selle raames toimub võlakirjade mahu suurendamine. Võlakirju emiteeritakse vastavalt vajadusele," sõnas Suutre. "Lisaks eelnevale kaasame vahendeid ka rahvusvahelistelt rahandusinstitutsioonidelt, nagu Euroopa Investeerimispank ja Põhjamaade Investeerimispank ja teeme ettevalmistusi, et vajadusel emiteerida ka pikemaajalisi võlakirju."