Mali on maailma üks vaesemaid riike, kus elab 18,5 miljonit elanikku. Segu kohalikust pärimuskultuurist, prantsuse koloniaalvõimust, sotsialistlik-nõukogude maailmakäsitlusest ja islamiäärmuslusest - riik heitleb alates 1960. aasta iseseisvumisest sisemistes konfliktides.

Põhja- ja Lõuna-Malit seob ainult poliitiliselt ühe riigi alla kuulumine. Põhja-Malis elavad tuareegid moodustavad alla kuue protsendi riigi elanikkonnast, kuid püüdlevad iseseisva riigi poole. Selleks teevad nad koostööd terrorirühmitustega al-Quaeda ja ISIS ning on suurel määral riigis püsiva ebastabiilsuse taga.

Riigis on samal ajal kolm missiooni, mille eesmärk on rahu tagada.

Euroopa Liidu treeningmissioonil osaleb üle 700 mehe ning nende eesmärk on parandada Mali relvajõudude operatsioonivõimet ja väljaõpet. Samuti toetada G5 Saheli ehk lisaks Malile ka Burkina Faso, Nigeri, Mauritaania ja Tšaadi üksuste väljaõpet.

"Euroopa Liidu treeningmissioon on Malis alates 2013. aastast. Me oleme õpetanud välja umbes 15 000 meest. Selle aasta algusest saadik oleme välja koolitanud umbes 940 sõdurit nii meie relvajõudude üksuste kui ka G5 Saheli vägede jaoks," selgitas EL-i treeningmissiooni Mali ülem brigaadikindral Joao Pedro Boga Ribeiro.

Lisaks on veel riigis ÜRO missioon MINUSMA ning prantslaste juhitud missioon Barkhane, mis on Eesti kaitseväe suurim välismissioon. Seal on 4500 Prantsuse sõduri kõrval 49 Eesti sõjaväelast, kes kaitsevad riigi idaosas asuvat Gao baasi.

"Gao linn ise on Malis üks turvalisemaid tsoone. Kindlasti päev-päevalt prantslased näevad vaeva, et olukord stabiilsemaks muuta, et lõpuks saaks Mali valitsus ja inimesed üksteisesse uskuma hakata," rääkis Estpla-34 rühmaülem nooremleitnant Karl Saaver.

Rühma sideallohvitser Stephanie-Beatrice Aus, kelle ülesanne on rühma sidevarustuse korrashoidmine ja programmeerimine, ütles, et temale tundus loogiline minna missioonile, kuna ta nagunii on Scoutspataljoni sõdur.

Eestlased on Gaos loonud endale võimalikult head tingimused. Vabal ajal vaadatakse televiisorit, mängitakse kaarte, tubades on olemas konditsioneer, mis kuni 50-kraadist põrgukuumust taluda aitab.

Viimastel aegadel on olukord aga piirkonnas pingestunud. Õhus on küsimus, kas üht ebastabiilset riiki saab üldse aidata väljastpoolt või on eeskätt vajalikud reformid riigi seest.

Noor naisterahvas müüb pealinna turul tomateid ja kartuleid nimg leiab,et igaüks on pigem ise oma õnne sepp. "Me oleme rahul, sest töötame turul, lisaks on veel kalapüük. Võimalusi ots-otsaga välja tulla on palju," ütles ta.

Kapsaid müüva noormehe unistused liiguvad aga Malist kaugemale. "Kui aus olla, siis ma ei kujuta oma tulevikku siin, Malis ette, sest elu Malis on keeruline, liiga palju on muresid. Siin ei ole piisavalt raha. Ja on ka mitmeid teisi asju, kuid seda on keeruline prantslastele või kellelegi teisele selgitada," rääkis ta.

Aafrikas on elu riigi kõrgemas võimuladvikus heitlik, tõenäoliselt ootab riigipead pärast ametist tagandamist vangla. Senikaua, kuni aga võim käes, saab selles maailma ühes vaeseimas riigis nautida seisusele vastavat elukorraldust.

Võib-olla tõesti ei tee president piisavalt, et elu Malis parandada, kuid eestlaste panust Malis hindab ta kõrgelt.

"Eesti ei ole väike riik. Kui riigi peamised väärtused on väärikus ja au, siis pole tegemist väikeriigiga. Eestil on tänasel päeval imeline võimekus kasutada uusi tehnoloogiaid, te olete maailmas selles vallas esirinnas. Seega te ei ole väike riik," rääkis president Ibrahim Boubacar Keita.

Seni, kuni eestlaste missioon riigis veel kestab, tuleb olukorda nautida. Selleks on hea võimalus näiteks saun, mille Eesti mehed ise ehitasid ja mis aitab hästi taluda 42-kraadist kuumust.