Prantsusmaa operatsiooni eesmärk on toetada Mali, Mauritaania, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi valitsuse võitlust terrorismiga. Loodava Takuba missiooniga plaanib ühineda veel umbes 10 riiki, teiste seas näiteks Tšehhi, Rootsi ja Norra. Eesti on aga esimene riik, kes prantslaste kutse vastu võttis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõepoolest Prantsuse riigi palvel otsustas ka Eesti, et me saadame oma eriüksuse siia. Eriüksus tegutseb ühelt poolt kohalike üksuste väljaõpetamisega ja teiselt poolt toetab neid ka kõikvõimalikel operatsioonidel. See on ka meie eriüksuse jaoks kindlasti tugev katsumus," selgitas kaitseminister Jüri Luik.

Kaitseminister Jüri Luik arutas Mali julgeoleku- ja humanitaarolukorda ka president Ibrahim Boubakar Keitaga. Lisaks etnilisele konfliktile, tegutsevad Malis kahe terroriorganisatsiooni - Al-Qaeda ja ISIS-e - rakud. Viimasel ajal on olukord Malis pingestunud.

"Mali valitsus on tegelikult päris nõrk ja seisab vastamisi väga tugevate jõududega. Eriti arvestades nüüd, mil ISIS on Süürias puruks löödud, siis väga paljud terroristid jooksevad laiali, põgenevad ja kuhu nad põgenevad? Nad põgenevad ebastabiilsetesse riikidesse, kus neid vähem ohustab ja kahjuks Saheli riigid, kaasa arvatud Mali, võib isegi öelda, et eriti Mali, on just sellised riigid, kus terroristid loodavad peavarju saada," nentis Luik.

18 miljoni elanikuga merepiirita Lääne-Aafrika riik on praegu Eesti kaitseväe suurim välismissioon. Eesti tegutseb seal kokku kolmel rindel.

"Nii ÜRO, Euroopa Liidu treeningmissioon kui ka Barkhane on otsustanud veidi teistmoodi asjadele läheneda. Ja see seisneb peamiselt selles, et mitte üksnes ei õpetata neid välja distantsilt, vaid rohkem aidatakse kaasa, minnakse üksustega kaasa, mis peaks nendele kohalikele üksustele andma rohkem enesekindlust ja julgust," rääkis kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Takuba missiooni algus on plaanitud selle aasta suveks.