Tööst ilma jäänutele korvatakse sissetulek vähemalt 70 protsendi ulatuses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Töötukassa nõukogu otsustas koroonapuhangu tõttu tööta jäänud inimestele korvata sissetuleku vähemalt 70 protsendi ulatuses. Haiguslehel olijatele võidakse otsustada seaduses ette nähtust varasem riigi kompensatsioon töölt eemal oldud päevade eest.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles valitsuse pressikonverentsil, et teisipäeva hommikul koos käinud töötukassa töötas välja abipaketi neile, kes on koroonaviirusest tingituna ajutiselt töötuks jäänud. Inimestele tagatakse nende senise sissetuleku vähemalt 70-protsendiline hüvitamine.

See puudutab nii inimesi, kes pole haigestunud ega haigestunute lähikontaktsed, vaid jäänud ilma töövõimalusest, kas siis valitsuse otsuste tulemusel või lähtuvalt haiguse majanduslikest mõjudest ettevõtlusele, näiteks turismi-, tööstus- jm sektorid.

Kiige sõnul on praegu arvestatud umbes kahe-kolme kuu pikkuse ajutise olukorraga, kuid vajadusel seda abi pikendatakse.

Kiik ütles, et 70-protsendiline kompensatsioon on võrreldav haiguslehe kompensatsiooniga. Ta avaldas lootust, et tööandjad saavad ehk omalt poolt ka töötajate kodusolekut osaliselt kompenseerida. Samuti, kui tööandjad suudavad kasvõi osaajaga tööd pakkuda, saavad inimesed sedasi abipaketi pakutavale kompensatsioonile lisaks teenida.

Töötukassa nõukogu koguneb uuesti õhtul, et ajutise abipaketi detailid konkretiseerida, seejärel kinnitab selle valitsus.

"Põhiline on kokku lepitud," kinnitas Kiik.

Haiguslehel olijate jaoks, kes on kas ise nakatunud või nakkuskahtlusega inimeste lähikontaktsed, soovib riik välja töötada samuti ajutise lahenduse. Kui seaduse järgi korvab haigekassa inimestele haiguslehe alates 9. haiguspäevast ja tööandja enne seda alates 3. tööpäevast, siis on arutlusel, kas võiks ajutiselt võtta kasutusele lahenduse, kus riik korvab haiguslehele jäämist kas kohe haiguslehele jäämisest, nii et inimene ei peaks kolm päeva tasuta haiguslehel istuma, või tööandja asemel alates 4. päevast.

Kiik ütles, et see oleks haigekassaväline lahendus, sest muidu tuleks hakata seadust muutma, kuid kuna Euroopa Komisjon on andnud suunise, et selliseid erakorralisi kulutusi ei arvestata eelarve tasakaalureegli sisse, siis seda saab plaani võtta.

"Plaanime sama teha, nagu teisedki Euroopa Liidu riigid," kinnitas Kiik ajutisi abimeetmeid kommenteerides. 

Puudus maskidest ja testimiskomplektidest

Kiik tõdes ka, et puudus on tekkinud isikukaitsevahenditest (maskid, kindad) ja testimiskomplektidest, kuna neid toodetakse enamjaolt Hiinas. Selleks osaleb Eesti EL-i ühishankes, et vahendeid juurde saada. Eeskätt vajavad seda inimesed, kes haigetega enim kokku puutuvad, teisisõnu arstid, apteekrid, politseinikud.

Tagatud peab olema ka nende vahendite vaba liikumine EL-is.

"Isikukaitsevahendite, ravimite, meditsiinitarvikute seadmed tuleb lasta üle piiri eelisjärjekorras, need ei tohi oodata kolonnides või oodata keskladudes, sest on kehtestatud mingid liikumispiirangud. Euroopa Liit on solidaarsusel põhienv liit ja peab seda näitama ka praegu," ütles Kiik.

Sotsiaalminister kutsus ravimite hulgimüüjaid ja apteeke üles maske ja kindaid oma töötajatele võimaldama, et nad püsiksid terved ja julgeksid haigetega suhelda, lisades, et kuna neil on ligipääs nendele vahenditele, ei ole neil kohustust neid üksnes müüa, vaid võivad ka oma töötajatele nendega appi tulla.

Enamik haigusi muudest viirustest tulenevad

Sotsiaalminister ütles, et vaid 14 protsenti kõigist testidest (ehk 225 proovi 1625-st) on kinnitanud koroonaviiruse olemasolu, mis tähendab, et ülejäänutel juhtudel on tegemist olnud muude viirushaigustega, mis samuti praegu levivad. Sellisel juhul saab abi oma perearstilt või perearsti nõuandeliinilt ja tavapärastest ravimitest.

"Oleme leppinud kokku erasektori teenusepakkujatega, et järk-järgult laiendame teestimisvõimekust meditsiinilistel kaalutlustel. Masstestimist me ei tee," rõhutas siiski Kiik, lisades, et teste ei tehta ka neile, kel on kas olematud või nõrgad sümptomid või sümptomid, mis viitavad selgelt mingitele muudele haigustele.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: